Lõvisosa projektidest ja 90% rahast läheb riiklikus teadus- ja arendustegevuse strateegias toodud prioriteetsetele suundadele. Esile võib tuua näiteks bio- ja materjalitehnoloogia valdkonna, millesse suunatakse enim vahendeid.

„Toetus on suunatud teadus- ja arendusasutustele vajalike tingimuste loomiseks teadusaparatuuri, instrumentide ja seadmete soetamise või kaasajastamise näol. Eesmärgiks on arendada võimekust, luues sellega paremad võimalused koostööks teadusasutuste ja ettevõtetega nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil,“ ütles haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Andres Koppel.

Tegemist oli esimese taotlusvooruga antud toetusmeetmest. Kokku esitati 60 projekti 12 teadus- ja arendusasutuse poolt.

Toetust oli võimalus taotleda ainult neil teadus- ja arendusasutustel, kes saavad teaduse riikliku baasfinantseeringut. Maksimaalne toetuse määr on seotud konkreetse asutuse baasfinantseeringu suurusega, mistõttu toetussumma piirid on asutustel erinevad. Konkreetse projekti kohta oli aga minimaalne toetuse määr miljon ning maksimaalne 20 miljonit krooni.

Toetusi jagatakse Euroopa Liidu struktuuritoetuste "Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava" alameetmest "Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine". Alameetme kogumaht on ligikaudu 725 miljonit krooni ning seda kaasrahastatakse Euroopa Regionaalegionaalarengu Fondist.