Nagu aastast aastasse kombeks, olid ka seekord kohal meetootjad üle Eesti. Meekogumisaasta on jõudnud poole peale ning osa mett pandud juba purki ja toodud turule. “Aasta on kehv, sest suvi on vilets,” ütlesid mitu mesinikku justkui ühest suust. Pealtnäha paistis valik isegi suurem kui eelmisel paaril aastal, aga sellele vaatamata arvas nii mõnigi mesinik, et tõtt ei taha rääkida, aga valetama ka ei hakka.

Eesti Mesinike Liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk leiab, et tibusid loetakse sügisel, aga nii palju võib öelda, et tänavu jääb meesaak alla keskmise – katastroofist on asi siiski kaugel. “Kevad oli kehv,” põhjendab Kilk olukorda. “Palju oli sülemlemist ja mesilased sõid ise palju mett ära.”

Õnnelikumad olid need mesinikud, kelle tarud asusid rapsipõldude või võililleväljade läheduses – nende hoolealuste kärjed hakkasid täituma juba maikuus.

Kilk tunnistab, et võrreldes eelmise aastaga on meekilo hind tõusnud. Kui läinud aastal jäi see seitsme euro ümber kilogrammist, siis tänavu on tõusnud kaheksa euroni. Kuu aega tagasi lõi värske mee kilohind rekordeid, ulatudes lausa 15 euroni kilogrammist, ent nüüdseks on hind langenud realistlikule tasemele.

Ametlikult moodustab kodumaise mee osakaal siinsel turul 80 protsenti. Aleksander Kilgi hinnangul suudaksid Eesti mesinikud oma toodanguga katta kogu turuvajaduse, aga nii mõnelegi pole toodangu müük nii-öelda oskustekohane. Samas näitavad tarbijauuringud, et 60−65 protsenti Eesti elanikest eelistab kodumaist mett. “See tähendab, et mesi on Eestis kõige enam kodumaisuse-eelistust kandev toode,” nendib mesinike liidu juht.

Ta lisab, et 70 protsenti meest ostavad elanikud otse mesinikelt, s.t kindla mesiniku käest ja seetõttu on meeäri väga sensitiivne valdkond. “Meepurgi kaane all on alati killuke usaldust,” lausub mesindusspetsialist, kelle sõnul paelub tarbijaid ka toodangu varieeruvus sõltuvalt korjeajast ja -piirkonnast.