Kullamaa hinnangul on Eesti turul võltsingute osakaal 20-30%. Kõige rohkem on probleeme importmee suhkrute kompositsiooniga (ehk mett on segatud siirupitega) ning mee geograafilise päritolu valesti sildistamisega. Ta lisas, et importtoode iseenesest ei ole kuidagi halb, kui see on aus ja korrektselt sildistatud kaup.

Eestis on olemas masinad, kuid puudub andmebaas

Võltsingute avastamiseks soovib EKMÜ kasutada Saksa laborite teenuseid, kus kasutatakse tuumamagnetresonants (TMR) meetodit. „Tegemist on analüütilise meetodiga, see tähendab, et ette antud proovi võrreldakse andmebaasis olevate proovidega ja kui proovi kõrvalekalle juba mõõdetud 13 000-st meeproovist on liiga suur, siis saab teatud kindlusega öelda, et see pole mesi või sellega on manipuleeritud,“ selgitas Kullamaa.

Tema sõnul on Eesti ülikoolides TMR-seadmed olemas, kuid puudub meevõltsingute andmebaasi litsents. Seega on Eestis võimalik mett uurida, ent saadud tulemusi millegagi võrrelda pole. Kullamaa rääkis, et litsentsi peaksid taotlema teadusasutused või laborid, kuid see on küllaltki kallis ja tasub ära vaid suure hulga proovide korral. Ta lisas, et ei näe probleemi Saksa laborite teenuste kasutamises.

VTA suhtus meetodisse skeptiliselt

Samas on Kullamaa sõnul veterinaat- ja toiduaimet (VTA) aastaid näidanud ülimat umbusaldust TMR kui analüütilise meetodi vastu. VTA-lt teema kohta kommentaari saada polnud võimalik, sest valdkonna eest vastutav inimene on sellel nädalal puhkusel.

Märtsikuus, kui „Pealtnägija“ tõstatas võltsmee probleemi, kommenteeris VTA teemat sotsiaalmeedias nii: „Kui me kasutaksime NMR-meetodit, mida ootavad mesinikud, siis Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre) on meile öelnud, et antud meeproovide vastuste järgi ei saa veel väita, et mesi on võltsitud. Seega ei suudaks amet selle meetodi alusel tehtud otsuseid põhjendada. […] Juhul kui NMR-meetodit lubatakse Euroopa Liidus kasutusele võtta, siis igal juhul kaalume seda võimalust, sest soovime, et Eesti tarbija lauale jõuaks kvaliteetne ja hea mesi.”

Kullamaa rääkis, et kevadel toimus maaeluministeeriumis lühike seminar, millest võtsid osa ka TMR-masinate ja meemooduli tootja Bruker ning saksa toidulabori QSI esindajad. „Peale seminari toimus oluline leebumine nii ministeeriumi kui VTA poolt ning mulle teadaolevalt on nüüd TMR-meetodi rakendamine kavandatud ka riikliku järelevalve osana,“ ütles Kullamaa.

Kuidas soetada päris mett?

Kullamaa soovitab inimestel tarbida mett, mille päritolus ja usaldusväärsuses nad veenduda saavad. Tema sõnul tasuks uurida ka seda, kas mesinik on oma tarud registreerinud PRIA-s ning kas ta maksab toodangu pealt makse.„Kui mesinik on kohusetundlik seaduste suhtes, siis on lootust, et ta ka meetootmise reegleid ei vääna ja soovib oma klientidele pakkuda parima kvaliteediga toodet,“ selgitas ta.

„Mis puudutab kodustesse võltsingute avastamise meetoditesse, igasugused tilkumise ja tinditestid, siis see on puhas jama,“ ütles Kullamaa.

Odavad võltsingud on Kullamaa sõnul kerged turgu haarama, sest tarbija ei jõua ega ole kohustatud ise iga kaubagrupi ekspert olema ja inimlikult valitakse sageli soodsaim. „Liiga sageli kõlab sellise probleemi võimaliku lahendusena "tarbijate teadlikkuse tõstmine" või "uue kvaliteedimärgi väljatöötamine". Inimesed, kes selliseid lahendusi pakuvad on eluvõõrad. Ajaks, mil tarbijate teadlikkus jõuab sinnamaani, et tehakse piisavalt teadlikke valikuid on kodumaine aus toidutootmine tellimuse puuduse tulemusena välja surnud,“ rääkis ta.

Võltsmee neli varjundit

Kullamaa tõi välja neli erinevat võltsmee liiki.

  • Geograafilise või botaanilise päritolu valesti sildistamine. Müüakse pärnaõiemett, millel pole pärnadega mingit pistmist, või Läti mett Eesti mee sildi all.
  • Mee niiskuse tehislik alandamine. Aasiast pärit võltsingute puhul tuuakse tihti välja, et sealsed "meevabrikud" koguvad kokku toore mee ehk nektari, mida seejärel vaakumi või mõne muu tehisliku kuivatiga meeks töödeldakse.
  • Mesilaste lisasöötmine korje ajal
  • Mee segamine või lahjendamine siirupitega