Metsla küla Järvamaal pidas 500 aasta juubelit külaplatsi avamisega

11. augustil avati Metsla külas Järvamaal pidulikult külaplats. Sinna paigaldatud kivi jääb tähistama Metsla asukohta ja küla esmamainimise kuupäeva – 27. septembrit 1519.

Külaplatsile paigaldati mälestustahvel Karinu, Metsla ja Ramma külast Vabadussõjas langenud kümnele sõdurile ning stendid piirkonna kaartidega, millele kinnitati ka MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant poolt kingitud EV 100 mälestusplaat.

Kivi ja mälestusstendi pühitses Koeru koguduse õpetaja Jaanus Tammiste, muusikalise etteastega esines kvartett Arhailised Mehed. Külaplatsi avamisel osales üle 70 inimese 20st erinevast Eesti asulast, kõige rohkem muidugi Metsla külast. Tervitusega esines Järva valla abivallavanem Tiina Oraste ja EV 100 mälestusplaadi avas Kodukant Järvamaa juhatuse liige Malle Rooba.

Ettekande Metsla külast esitas kodu-uurija ning külavanem Vello Kallandi ja Vabadussõjas langenutest Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Sõnavõtuga esines Riigikantselei juurde loodud EV 100 juhtrühma esimees Toomas Kiho, kes märkis ära, et see üritus oli üle Eesti esimene, mis oli esitatud juubeliaasta ürituste plaani. Osales ka Kaitseliidu Järva malevapealik major Gabriel Rikberg, kes jäi rahule ürituse korraldusega.

Paar tõrvatilka

Loen häbiväärseks kohaliku Kaitseliidu esindajate ja Koeru Naiskodukaitse ning Kodutütarde eemalejäämist Vabadussõjas Koeru kihelkonnast pärit langenute mälestustahvli paigaldamise tseremooniast. Seda enam, et pärast taasiseseisvumist on see Eestis ainus uus mälestustahvel Vabadussõjas langenuile.

Kummaline on, et Järva teataja toimetuse poolt eelnevalt võetud intervjuu selle ürituse kohta jäi ajaleheveerul avaldamata. Miks alahinnatakse külades korraldatavate Eesti vabariigi sünnipäeva tähistamise ürituste tähtsust? Kas külad on tõesti määratud hävingule? Siin võib tõesti esitada küsimuse: kas me sellist Eestit tahtsimegi?

Hämmastav on, et planeeritud ja korraldajatega kooskõlastatud liikluskorralduse muudatus Metsla külaplatsi juures piiratud nähtavusega teelõigul (vähendada lubatud 90 km/t kolmeks tunniks 30 km/t-ni) unustati (!) A/S Taristoni poolt ja jäi tegemata! Kes oleks jäänud vastutavaks õnnetusjuhtumi korral?

Ajalugu

Metsla küla mainitakse esmakordselt, mil Liivimaa ordu maameister Wolter von Plettenberg (ca 1450-1535) andis lääniks Peter von Kardenellile Järva maakonnas Keytingi (Järva-Jaani) kihelkonnast mitmed maatükid.

Tuleval aastal möödub sellest 500 aastat. Küla juubelit tähistati siiski aasta varem, kuna sama vanaks saab Karinu ning suurem pidu on planeeritud tuleval aastal.

Metsla on arheoloogide poolt avastatud savinõu kildude ja šlaki järgi tunnistatud muinasasulaks. Hiljem talupered on moodustanud sumbküla ümber veekogu, millest on säilinud allikas ja väike tiigike. Ajaloolase Valdo Prausti uuringute kohaselt kulges 13.-17. sajandini Karedalt suur suvine maantee Järvamaalt Virumaale läbi Kuusna, Metsla, Ramma ja Pikevere. Seega ei olnud Metsla mitte sugugi mingi kolkküla, vaid asus tähtsa magistraali ääres.

Tööd teostati Leader projektidega “Karinu ja Metsla 500”, “Mälestusmärgid” ning Kohaliku omaalgatuse projektidega “Metsla külaplatsi pidulik avamine” ja “Metsla külaplats”. Projektid olid koostatud MTÜ Karinu külaselts KARAME poolt.