Mida tähendab tasuta kõrgharidus?

Eesti kõrghariduses algab uus ajastu. Millised on suurimad muutused ning kuidas kõrgkoolid ja tulevased üliõpilased nendeks valmis on?

Karksi-Nuias Kitzbergi Gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Katri Mets kujutab oma tulevikku ette Tallinnas.

“Arhitektuur on mind alati huvitanud ning ma naudin joonistamist ja joonestamist, igasugust loomingulist tegevust,” ütleb tüdruk. Majandus on Katri meelest hea lai valdkond, kus ennast teostada.

Ülikooli nõuetega on Katri kursis: “Kandideerimiseks peavad olema täidetud riigieksamite nõuded ning arhitektuuri erialal on vaja sooritada sisseastumiskatsed, mis koosnevad joonistamisest, esseest, vestlusest ning sudoku lahendamisest.”

Kõrgharidusreformiga on Katri samuti kursis, kuid kindlat seisukohta võtta ei oska. Hea tundub see, et tasulised õppekohad kaotatakse ning üliõpilased peavad ainepunktide kokkusaamiseks rohkem pingutama.

Marek Kiik, sportlik Jõgevamaa poiss, kes lõpetas Mustvee Gümnaasiumi, tahab tegelda sellega, mis teda huvitab.

“Püüan kandideerida Tartu Ülikooli inglise keele ning Eesti Maaülikooli majandusarvestuse ja finantsjuhtimise erialale,” ütleb ta ning lubab, et lähipäevil mõtleb mõned valikud veel juurde.

Reformist arvab noormees hästi: “See on Eesti riigi väga õige otsus, sest annab võimaluse õppida ka madalama sissetulekuga peredest pärit noortel,” kiidab Marek. Karmimad nõuded õppekava täitmisel on tema meelest aga hea viis n-ö läbiujujate kõrvalejätmiseks.

Mida reform uutele üliõpilastele kaasa toob? Dokumentide esitamiseks on kaks varianti: digitaalselt (www.sais.ee) või paberil.

Erialakatsete või eksamite kord on erinev, infot saab ülikoolide kodulehtedelt. Enamikes ülikoolides on võimalik kandideerida kahele erialale.

Tasuta õppimine kehtib ainult eestikeelsetel õppekavadel.