Raha Pixabay

On täiesti tavaline praktika, et nõutakse üle kümne aasta vanust võlga. Kas selline tegevus on ka õiguspärane? Suure tõenäosusega saab väita, et niisugused nõuded on aegunud ning neid tasuma ei pea.

Kuidas nõuded inkassofirmasse satuvad?

Ei ole saladus, et inkassofirmad ostavad ettevõtetelt massiliselt kokku perspektiivituid nõudeid. Lepinguid ja arveid, mida teised ettevõtted peavad prahiks ning millega seaduse piirangutest tulenevalt ei ole enam midagi peale hakata.
Erki Pisuke
Tiit Blaat

Kuna inkassoäri põhineb suuresti inimeste õigusteadmatusel, siis pole inkassofirmale ka taoliste nõuete menetlemine probleemiks.

Seda enam et paljud, kellelt alusetut võlga nõutakse, maksavad selle ka reaalselt ära, kuigi õiguslikku kohustust selleks enam ei ole. Just sellele inkassofirmad panustavadki.

Aegumise periood sõltub nõudest

Üldreegel on, et lepingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg kolm aastat. Täitmisele pööratud rahatrahvid aeguvad üldjuhul nelja aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine algab hetkest, mil tekib kohustus maksta (ja teisel poolel vastav õigus makse saamist nõuda).

Inkassofirmad vastavad aegumise kohta tavaliselt lakooniliselt, et aegumistähtaeg on 10 aastat. Kuigi teoreetiliselt on selline asi võimalik, siis Hugo.legali juristide senisele praktikale tuginedes ei ole inkassofirmadel olnud õigus aegumistähtaega nii pikaks pidada.

Kui nõue on aegunud, siis nõuet maksma ei pea. Seadus näeb ette, et tehingutes saabuks teatud aja jooksul konkreetne selgus ja kindlustunne. Võlausaldaja teab seda ja kui ta soovib nõuet esitada, peab seda tegema seaduses ette nähtud aja jooksul. Lõputult venitada (ja näiteks viivisenõuet niimoodi kunstlikult suurendada) ei ole võlausaldajale lubatud.

Kohustuse tahtlik rikkumine

Tõepoolest, seadus ütleb, et aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult. See on oluline märksõna – “tahtlikult”. Igasuguse vaidluse, olgu kohtus või mitte, üldreegel on alati see, et kumbki pool peab ise tõendama kõiki oma väiteid. Kui inkassofirma väidab, et võlg on 100 eurot, peab ta dokumentaalselt tõendama, et nõue on tõepoolest 100 eurot. Kui inkassofirma väidab, et võlgnik rikkus kohustust tahtlikult (ja viie aasta vanune nõue ei ole aegunud), siis inkassofirma peab ka tõendama seda, et kohustust on tahtlikult rikutud. Mingisugust erandit siin ei ole. Kui inkassofirma ei suuda tõendada, et kohustust on tahtlikult rikutud, siis ei ole seda tehtud ja inkassofirma väide on alusetu ning nõue ongi kolme aastaga aegunud.

Seadus ütleb, et aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustust on rikutud tahtlikult.

Tegelikult ei olegi sellise tahtliku rikkumise tõendamine kuigi lihtne. Tahtlik rikkumine tähendab oma tegevusega ebaseadusliku tagajärje soovimist – näiteks juba tehingu tegemisel oli isikul soov kahju tekitada ja ta käitub heade kommete vastaselt (riigikohtu otsus nr 3-2-1-79-09). Riigikohus rõhutab: ainuüksi see, et arve on jäetud maksmata, ei tähenda kohustuse tahtlikku rikkumist (punkt 11). Tahtlikku rikkumist ei saa eeldada, seda peab hoopis inkassofirma tõendama.

Aegumise katkemine

Aegumise juures peab aga veel paari olulist asja silmas pidama. Teatud juhtudel aegumine katkeb. Nii juhtub siis, kui võlgnik tunnistab nõuet – kas oma vastuses inkassole kinnitab, et on võlgu või tasub summa osaliselt või teeb mingi muu teo, millest nähtub, et ta on nõudega nõus.

Samuti juhtub siis, kui nõue on antud kohtutäiturile ja on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamine tähendab, et võlgnik on vastuväidete esitamisega väga hiljaks jäänud – nõue on esitatud kohtusse ja kohus on selle otsusega välja mõistnud. Nõue aegub kümne aastaga alates kohtuotsuse jõustumisest, millega võlg välja mõisteti. Kohtutäituri käes olevad rahatrahvid aeguvad nelja aastaga. Kohtuotsusega välja mõistetud ja kohtutäiturite kätte antud nõudeid on võimalik vaid väga erandlikel asjaoludel edukalt vaidlustada. Mida varem võlgniku nõustaja jaole saab, seda soodsamalt küsimus inimese jaoks laheneb.

Aegumise peatumine

Lisaks katkemisele nõude aegumine teatud juhtudel ka peatub. Seda sellistel juhtudel, kui: kohtusse on esitatud hagi; kui pooled on leppinud kokku maksepuhkuses (täiendavas maksetähtajas) või kui pooled peavad läbirääkimisi nõude asjaolude üle. Samuti peatub aegumine vääramatu jõu mõjul, kui see takistas kohustuse täitmist. Aegumise peatumise perioodi aegumistähtaja hulka ei arvata, s.t näiteks kui läbirääkimised kestsid 1 kuu, siis on nõue aegunud 3 aasta + 1 kuu pärast.

Aegumise kohaldamine

Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

Selleks tuleb sissenõudjale esitada aegumise vastuväide. Nõude aegumiseks tunnistamine ei eelda kohtusse pöördumist, nagu inkassofirmad ekslikult kuulutavad.

Küll aga, kui inkassofirma on tõesti otsustanud aegunud nõude kohtu kaudu esitada, siis kohtus tuleb olla tähelepanelik ja ise taotleda aegumise kohaldamist. Kohus seda omal algatusel tegema ei hakka. Samuti võib inimene ise kohtusse pöörduda ja aegumist taotleda, kui inkassofirma alusetute nõuetega pommitab.

Kohus igal juhul kohaldab aegumist, tühistab nõude ja kõik kohtukulud jäävad inkassofirma kanda (vt näiteks Harju Maakohtu otsust asjas nr 2-13-55770).

Ükski inkassofirma ei hakka aegunud nõudega kohtusse pöörduma, sest teab, et see toob talle kaasa vaid kulu ja mitte tulu. Samal ajal ei takista miski inkassofirmadel inimesi edasi eksitamast, lootuses, et ehk nad leiavad kellegi, keda õnnestub alusetut nõuet tasuma panna.

Appi tulevad Hugo.legali juristid. Nimelt aitab HUGO InkassoAbi robot koostada vastuskirja alusetule inkassonõudele ning ühes sellega astuda oma õiguste kaitsmiseks esimesed olulised sammud – ja seda täiesti tasuta.