Miks eestlaste miljonid pangas hapuks lähevad?

Kui uskuda pankade andmeid, on eestlased rikas rahvas. Jäi ju suurel hulgal Eesti kroone rahavahetuse järgselt kadunuks ning pangaarvetel „vedeleb“ praegugi miljoneid eurosid. Miks siis ikkagi inimesed oma rahal kasutult seista lasevad?

Viimastel aastatel räägitakse järjest enam turvalisest raha paigutamisest erinevatesse hoiu-laenuühistutesse. Enamus meist ei saa aru, millega tegemist ja kellele ühistutes hoiustamine sobib. Me mõistame, et pangaarvel või kapinurgal raha ei kasva, vaid kaotab oma väärtust (2017 aasta augustis oli Eestis inflatsioonimäär 4%). Kuid kuidas oma raha kasvama panna ja keda usaldada, me ei tea. Kui aktsiaturul või väärtpaberibörsil tegutsemine nõuab spetsiifilisi teadmisi, siis raha paigutamine hoiu-laenuühistusse on väidetavalt oluliselt lihtsam ja kindlam. Seda ka neile, kelle jaoks investeerimine ja hoiustamine on seni tundunud keeruline ning riskantne.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu väitel suureneb nende liikmeskond iga aastaga ja hoiustamise populaarsus kasvab jõudsalt: „Üheks põhjuseks on kindlasti see, et meie pakutud intress (7,5%) on kordades kõrgem, kui juhtivatel Eesti pankadel,“ on Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu esimees Maksim Sorokin veendunud. „Mida rohkem finantsteadmisi saadakse, seda enam mõistetakse, et inflatsioon lihtalt “sööb raha ära“. Paigutades oma säästud hoiu-laenuühistusse tulu teenima, saavutatakse kaks eesmärki korraga: teenitakse oma palgale/pensionile lisatulu ja kaitstakse raha inflatsiooni eest,“ kinnitab Sorokin. Selgub, et peamised ühistutes hoiustajad on keskealised ja vanemad inimesed, kelle jaoks krüptoraha kaevandamine või erinevad investeerimisvõtted on liialt keerulised. „Mida vanemaks inimene saab, seda olulisem on hoida rahaasjad selged ja lihtsad,“ leiab Sorokin keskmise hoiustaja vanusele lihtsa selgituse.

Julgustamaks ka teisi vanemaealisi, on nii mõnigi Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu liige täna võtnud enda kanda n.ö kogemusnõustaja rolli ja jagab oma hoiustamiskogemust meelsasti teiste huvilistega. 65-aastane Tiiu on oma raha ühistus kasvatanud juba mitu aastat. „Olen terve elu kõvasti tööd teinud. Kui lapsed kasvasid suureks ja enam minu abi ei vajanud, hakkas palga kõrvalt iga kuu midagi üle jääma. Mitte küll palju, aga aastatega kogunes päris kena kopikas. Hoidsin kõike kiivalt pangaarvel, piirasin kulutusi ja lootsin pensionile lisa säästa. Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu kohta lugesin ajalehest ja panin nende juurde konsultatsiooniks aja kinni. Loomulikult ma muretsesin ja tütrele rääkida ei julgenud,“ naerab Tiiu tagantjärele oma ettevaatlikust. „Algusest peale oli kõik kuidagi teistmoodi. Ei mingit avatud ja rahvarohket pangakontorit ega järjekordi. Mulle pühendati aega ja selgitati kõike äärmiselt põhjalikult. Loomulikult oli mul hirm. Hirm, et paistan rumalana, et mu sõbrannad naeravad mu välja...,“ jagab Tiiu oma esmaseid emotsioone. Kuid kõigele vaatamata avas ta siiski Eesti Arengu Hoiu-laenuühistus hoiuse. Nüüdseks teenivad tema säästud juba teist aastat pensionile lisaraha. „Valisin igakuise intresside väljamaksmise ja nüüd laekuvad need minu arvele konkreetseks päevaks. Tunnen enda üle uhkust, et selle otsuse tegin. Täna julgen oma kogemusi teistega jagada ja usun, et saan paljudele abiks olla,“ on Tiiu enda üle silmnähtavalt uhke. „Ah et miks raha pangas või padja all hapuks läheb? Aga sellepärast, et ta lihtsalt seisab seal. Piim läheb ka hapuks kui ta pikalt seisab. See on ju sinu raha, pane ta siis enda heaks tööle,“ annab Tiiu soovituse.

Koostöös partner-ettevõtetega paigutab Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu oma hoiustajate raha vaid kasumit teenivatesse projektidesse. Peamiselt osutavad nende partner-ettevõtted finantsteenuseid: laenude andmine kinnisvara tagatisel, investeerimislaenude pakkumine, äriprojektide rahastamine ja investeeringud kinnisvarasse. Oma tegevusest antakse igakuiselt aru Eesti Pangale, kus hoiustatakse ka reservkapitali. Igal aastal viiakse läbi audit ning koostatakse aastaaruanne, mis kinnitatakse hoiustajate üldkoosolekul.

Mida on hea teada:
• lepingu sõlmimime vastavalt hoiustaja soovile 1, 2, või 3 aastaks
• minimaalne hoiuse periood on 1 aasta
• minimaalne hoiuse summa on 1 000 eurot
• 20% füüsilise isiku tulumaksu tasume meie
• intresside väljamaksmine toimub kas kord kuus või pärast lepingu lõppemist
• hoiu-laenuühistu liikmeks astumise osamaks on 30 eurot (tagastatakse lepingu lõpemisel), sisseastumistasu 6 eurot

Eks igalühel tuleb endal otsustada, kuidas oma rahaga ümber käia ja kus seda hoida. Aga viimaste aastate trendid kinnitavad, et inimeste usaldus hoiu-laenuühistute vastu tõuseb ning raha suudavad kasvatada ka need, kes seda seni vaid sukasääres hoidsid.

NB! Tegemist on ettevõttega, mis osutab finantsteenuseid. Palun tutvuge Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegevusega ning vajadusel konsulteerige spetsialistiga.