Miks kass liivakastis ei käi?
Inimesed kipuvad arvama, et loomad mõtlevad nii nagu meie. Tegelikult ei mõtle. Pigem võib öelda, et meie tunneme teinekord samamoodi nagu loomad. Sarnastest tunnetest lähtuvalt võikski proovida oma looma käitumist lahti seletada ning mõnikord viib see isegi sihile.
Niisiis, kassid ei maksa kätte. Küll aga püüavad nad end kindlustada, kui ümbrus tundub ühel või teisel põhjusel ebaturvaline. Peamine viis selleks on oma piirkond põhjalikult ära märgistada.
Teine valesse kohta loikude tegemise põhjus võib olla tervisehäire. Põiepõletikuga kass ei pruugi liivakasti jõuda. Samuti võib ta liivakasti kartma hakata, kui sinna urineerimine on mingil ajal talle valu põhjustanud.
Kolmas põhjus, miks kass liivakasti ei jõua, võib olla hirm. Ehk on tema ja liivakasti vahel ala, kus lippavad ringi ohtlikuna tunduvad koerad või ka väikelapsed? Mõni kass on arglikum ning niisugusel puhul võib ta kindluse mõttes kusagile kapitagusesse nurka endale ohutuma tualettruumi rajada, mis pererahvale loomulikult ei meeldi.
Haigus või hirm
Kas kass on haige või mitte, saab öelda loomaarst. Tõenäoliselt tuleb selle määramiseks teha uriinianalüüs, kuidas see täpselt käib, selgitab teile samuti tohter.
Kassi peale pole sellal mingit mõtet pahandada, pigem tuletage enesele meelde, mis tunne on põiepõletikuga ringi liikuda (kui teil peaks see kogemus olema), seejärel mõistate looma kohe hoopis hõlpsamini.
Kui teile näib, et kassil on hirm liivakasti minna, kuna seal lähedal on palju lärmi, püüdke kasti jaoks leida mõni rahulikum nurgatagune, kuhu tal on võimalikult ohutu juurdepääs.
Kui teil on mitu kassi, siis võib juhtuda ka nii, et üks neist terroriseerib teist ning allasurutu kardab liivakasti minna.
Niisugusel puhul aitab, kui majas on mitu liivakasti — üks iga kassi kohta ja üks liivakast kindluse mõttes veel pealekauba.
Kui kass on kasti kartma hakanud pärast haigust, sest seostab seda urineerimisel tekkinud valuga, võib samuti aidata, kui vahetate kasti asukohta.
Mida aga teha siis, kui kass arvab, et elu teie juures on üleüldse nii ebaturvaline, et olukorda päästab vaid see, kui tema hoolsalt piire märgistab?
Üks võimalusi on kassi steriliseerimine või kastreerimine. Näib,et opereeritud kass ei tunne end enam sedavõrd tõsiselt nn kassikoloonia (kuhu peale tema kuulute loomulikult ka teie ning kõik pereliikmed) turvalisuse eest vastutavana. Igal juhul on oht, et ta võib tuba märgistada, tunduvalt väiksem.
Kodune konkurents
Peab aga arvestama, et hormoonide tase alaneb organismis vähehaaval, seega ei pruugi kohe pärast operatsiooni veel positiivset tulemust olla. Alles kuu aja pärast peaks kiisu käitumine olema muutunud.
Kui teil on mitu looma, võib juhtuda, et üks neist tunneb end teistest sedavõrd ohustatuna, et püüab pidevalt oma territooriumi üle märgistada.
Meie kodus juhtus ükskord niiviisi pärast seda, kui koeral sündinud kutsikad olid saanud piisavalt vanaks, et kasse kiusama hakata. Ausalt öelda ega olukord enne paranenudki, kui kutsikad uutesse kodudesse olid antud ning ainus haukuv meile jäänu arukamaks ning tasakaalukamaks muutunud.
Soov territooriumi kaitsta
Mõne kassi jaoks võivad ohu märgiks olla külas käivad võõrad inimesed, aga ka teie enda riiete või jalanõudega kaasatulnud võõrad lõhnad. Eriti kui lõhnate mõne võõra looma järele. See võib kodustele lemmikutele tunduda kui õuest tuppa toodud sõimukiri või hoopis sõbralik kiri, mis nõuab niisama sõbralikku lõhnavastust.
Et vältida olukorda, kus kass peab end kohustatuks lõhnamärkidele teie või teie külalise jalanõude või kandekoti juures ilmtingimata oma lõhnaga vastama, soovitan nii jalanõud kui kotid kassi käpa (ja sabapoole) ulatusest lihtsalt ära panna, olgu kappi või hoopis kusagile kõrgemale (tingimusel, et kass seal kõrgemal ei käi).
