Kõige sagedamini helistatakse nõuandetelefonile viirussümptomitega seotud muredega nagu palavik, nohu, köha ja kurguvalu. Perearst selgitab, et kergemate viirushaiguste korral eraldi viirusevastast ravi kasutusel ei ole, saab vaid leevendada haigusnähte ning ennetada tüsistuste tekkimist.

Oluline on teada, et viirushaiguse puhul antibiootikumidest kasu ei ole, kuna viirus ja bakter pole samad haigusetekitajad. Palaviku kontrolli alla saamiseks peaks kodus olema mõni palavikualandajatest – paratsetamool või ibuprofeen. Rohke vedelikutarbimine tuleb kindlasti kasuks ja aitab haigusel kiiremini mööduda.

Vererõhuprobleemid

Vererõhuprobleemidega pöör­duvad 1220 nõustajate poole enamasti eakamad inimesed. Perearst soovitab alati vahetult enne helistamist vererõhu ära mõõta ja see endale kirja panna.

Nõuandetelefoni töötajad saavad aidata selgusele jõuda, millest vererõhumuutus tingitud on ja kuidas edasi toimetada. Kui kõrge vererõhu korral aitavad ravimid, siis madala vererõhu puhul on soovitatav juua rohkelt vedelikku, tass kanget teed ning süüa üks soolane võileib. Kui on jaksu, siis olla füüsiliselt aktiivne, sest füüsiline treening tõstab vererõhku.

Traumad

Väiksemate olmetraumade nagu kukkumise tagajärjel tekkinud haavade, lõikehaavade, pindmiste marrastuste ja põletushaavade hooldamisega peaks inimene kodus hakkama saama. Vankeri sõnul tuleb enne haavale lähenemist pesta käed, seejärel haav hoolikalt puhastada ja vajadusel katta.

Haava puhastamiseks võiks kodus olla antiseptiline haavapuhastusvedelik. Põletushaavade puhul on esmane haava ja kudede jahutamine. Kõigepealt hoida haava mõned minutid külma vee all, edaspidi kasutada külmakotti või valuvaigistavat geeli.

Valu

Perearst rõhutab, et mis tahes valu korral tasub enne EMOsse pöördumist helistada nõuandetelefonile. Tugevama valu korral aitab enamasti valuvaigisti ning 1220 töötaja saab soovitada sobiva ravimi, anda info selle võtmise sageduse ja koguse kohta.

Iiveldus
ja oksendamine

Enamasti tekib iiveldus suurest ärevusest või korrast ära kõhust, aga mõnikord on see seotud ka ülesöömisega või kaasneb migreenihoogudega. Iivelduse ja oksendamise leevendamiseks tuleb juua sagedasti väikeses koguses vedelikku või puhast vett, ennetamaks vedelikupuudust.

Ravimid

Üsna tihti küsitakse infot ka ravimite toimeainete kohta. Kindlasti tasub helistada ja arutada nõuandetelefoni arstiga, millist ravimit ja kuidas konkreetsete haigusnähtude raviks tarvitada. Näiteks kui ei teata, kuidas ravimit õigesti tarvitada või kui tundub, et ravim mõjub halvasti, saab nõuandetelefoni arst abiks olla.

Helistada võib ka välismaal olles, kui kohalikus apteegis ei ole harjumuspärase nimega ravimit ja on vaja seda asendada teise rohuga. Samuti saavad nõuandetelefoni perearstid pikendada hädavajalikke retsepte nädalavahetuseti ja riigipühadel vahemikus kl 8–17.

Tervishoiusüsteemi puudutavad küsimused

Nõuandetelefoni arstid ja õed oskavad helistajatele nõu anda ka laiemalt meditsiini puudutavate küsimuste osas. Näiteks on küsitud nõu juhiloa jaoks tervisedeklaratsiooni täitmise, vaktsineerimise, maskide kandmise, analüüside või uuringute eelsete käitumisjuhiste kohta jms. Kõikide üldiste meditsiinisüsteemi puudutavate küsimustega võib julgelt 1220 nõustajate poole pöörduda.

Kuigi internetiajastul on inimesed varmad haigussümptomite ilmnemisel need kohe mõnda otsingumootorisse sisestama ja leitud info põhjal endale ka diagnoosi panema, pole selline tegutsemisviis dr Vankeri hinnangul kuigi tark tegu.

Tervisemure tekkimisel võib 24/7 perearsti nõuandetelefoni nõustajatega ühendust võtta numbril +372 634 6630 või 1220 eesti ja vene keeles. Inglise keeles aitame abi saada iga päev kl 15–17.

Alates 2020. aasta algusest saab perearsti nõuandetelefonilt isikustatud nõustamist. Nõuandetelefoni arstil on helistaja loal võimalik näha tema terviseandmeid, et seeläbi täpsemat nõu
anda.

Eesti Haigekassa