Rooma ehitas saunu oma impeeriumi kõikidesse osadesse nii sõjaväele kui tavakodanikele. Saunadest on kirjutanud tolleaegsed ajaloolased ja kirjanikud, kuid Whitmore soovis veel rohkem teada saada. Ta keskendus 1.-4. sajandi saunade põrandapragudest ja torustikest avastatud leidudele. Suur osa nendest oli mõeldud keha eest hoolitsemiseks. Kõikides saunades leidus pintsette, õlinõusid ja parfüümipudeleid.

Lisaks pesemisele said inimesed termidest abi erinevate ihuhädade vastu. Sellele viitab ühest saunast leitud skalpell. Praeguses Walesis asuva Caerleoni asula saunast leidsid arheoloogid väljatõmmatud hambaid.

Leidude hulgas oli palju nõukilde ja toidujäänuseid. Caerleonis maiustasid saunaskäijad mereandidega. Luuleiud viitavad, et saunades söödi nii sea-, veise- kui lambaliha. Toidulauale sattus ka kitsi, hirvi ja erinevaid linde.

Whitmore´i kinnitusel on antiikautorid maininud, et saunas söödi suupisteid ja maiustusi. Nüüd on selge, et pesemise järel nauditi ka tugevamat lihatoitu.

Samuti lõõgastusid saunalised lauamängude abil. Ilmselt mängiti ka raha peale.

Kõige üllatavamaks pidas Whitmore saunadest kedervarte ning luust ja pronksist nõelade leidmist. Käsitööd ei tehtud siiski pesuruumides, vaid pigem riietumiseks ja puhkamiseks mõeldud tubades.

Käsitöövarustus võis kuuluda nii sauna tulnud naistele, kes veetsid pärast pesemist koos aega või hoopis õmblejatele, kes pakkusid saunas oma teenuseid.

Kõikide saunade leidude hulgas oli ohtralt eheteid. Neid tuli välja nii torustikest kui kunagiste basseinide põhjast.

Roomlased võisid saunas ehteid kanda vargusekartuses või siis enda seisuse toonitamiseks. Paraku kippusid ehted saunas kaduma, sest kuum ja külm vesi panid metalli paisuma ning kokku tõmbuma.

Juuksenõelu ja muid naisteehteid leidus ka sõjaväelaagrite saunades. Whitmore´i sõnul näitab see, et Rooma riigi väeosade juures liikus palju rohkem naisi kui seni on arvatud.