Muinsuskaitses pettunud Vana-Liivimaa vanima rehielamu omanik hakkas kodanikuallumatust väljendades talu remontima

Hinni talu peremehe Tõnis Rätsepa poeg Ott Rätsep alustas hiljaaegu isaga talu säilitamiseks vajalikke töid, nagu ta ise ütleb. Teisipäeval, kui katusekatted olid juba maha võetud, tulid aga muinsuskaitseametnikud ning käskisid tööd sinnapaika jätta.

Ott Rätsep märkis, et lisaks kohustusele tööd talu juures lõpetada võidakse talle määrata ka kuni 9000 euro suurune trahv. Muinsuskaitseamet aga lükkab selle väite ümber, ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Madle Lippus kinnitab, et trahviähvardust tehtud pole ning taluomanikega soovitakse leida lahendus rehielamu päästmiseks.
Praegu on muinsuskaitsealune mälestis Hinni talu kõrvalistele isikutele külastamiseks-vaatamiseks suletud.

„Muinsuskaitseamet koosseisus järelevalve osakonna juhataja Peeter Nork, jurist-menetleja Marko Djagilev ja Põlvamaa vaneminspektor Anu Lepp käisid meid 6. augustil inspekteerimas. Hetkel me veel ei tea, milliseid samme kavatseb riik omaniku suhtes astuda. Oleme avatud koostööks ja soovime leida lahendust,” märgib Ott Rätsep.

Täna avaldas Rätsep, et on nördinud, kuidas riik muinsuskaitseameti kaudu on võtnud tema perelt esivanemate kodu, sest juba viimase kümne aasta vältel on Hinni talu seisund hinnatud avariiliseks, selle renoveerimine peaks ameti hinnangul käima aga rangete nõuete järgi, samas toetust selleks napib.

Oma avalikus pöördumises märgib Ott Rätsep, et ei soovi leppida olukorraga, mida on toonud kaasa riigi poolt ühepoolselt omanikult nõusolekut küsimata kehtestatud omandikitsendused. Keelud ja piirangud on tema sõnul nii karmid, et kaitsmise asemel põhjustavad lõpuks mälestiste lagunemist ja hävinemist.

Avaldame siinkohal Ott Rätsepa kirja avalikkusele, kus ta selgitab oma nüüdset ja varasemat käitumist ning olukorda, milles on ajalooline Hinni talu.

Hinni talu muutub vareks

1. augustil täitus Hinni talul 46 aastat riiklikku muinsuskaitset. Viimased 10 aastat on muinsuskaitseamet hinnanud talu seisundi avariiliseks. Hinni on perekond Rätsepate põlistalu ja tõenäoliselt Vana-Liivimaa vanim säilinud rehetalu, esmamainitud 1750. aastal. Meie perelt on võetud esivanemate kodu.

Hinni talu on teinud muinsuskaitseametile ja kultuuriministeeriumile alates 2003. aastast, kui korraldasime koostöös Säästva Renoveerimise Infokeskusega töötoa–seminari, korduvalt ettepanekuid säästliku ja jätkusuutliku talu taastamise plaani koostamiseks. Kahjuks on need katsed olnud edutud ning vastupidiselt on Hinni talu sattunud hoopiski kallite avariilise seisundi toetuste surnud ringi, kus vanu avariitöid lapitakse uute avariilise seisundi toetustega. Oleme veendunud, et selline tegevus ei ole mälestise huvides.

Viimane kord kasutasime mälestise omanikule seadusega antud õigust taotleda toetusi 2017. aastal. Küsisime toetust meie kultuurimälestiseks kuulutatud esivanemate talu taastamiseks EV100 juubeliaastaks, valminud olid eritingimused ja restaureerimise põhiprojekt. Muinsuskaitseamet otsustas taotlust mitte rahuldada ning määras raha järjekordseks avariilise seisundi toetuseks. Tõnis Rätsepa otsust toetusest loobuda kajastas põhjalikult Maaleht.

Sama aasta märtsis andis muinsuskaitseamet Tõnis Rätsepale teada, et on Hinni talule eraldanud võrreldes teiste mälestistega väga suuri summasid ja suunas teda otsima vahendeid muudest meetmetest. Tõnis Rätsep küsis kultuuriministeeriumilt selgitust, et milliseid on need eraisikutele mõeldud muud meetmed, millest mälestise taastamiseks toetusi jagatakse. Ministeeriumis toimunud kokkusaamisel anti talle teada, et eraisikutel on siiski ainus võimalus taotleda toetust muinsuskaitseametist, kuna teistest meetmetest (EAS, PRIA jms) ta toetust taotleda ei saa.
24 aasta jooksul on muinsuskaitseamet määranud riiklikule mälestisele Hinni talule keskmiselt 1600 eurot aastas.

Toetustest 9174,5 eurot on kulunud erinevateks paberitöödeks, nagu projektid ja tegevuskavad. Muinsuskaitse reeglite kohaselt läheks Hinni omanikul talu taastamine maksma koguni veerand miljonit eurot.

Kahel viimasel aastal on Hinni talu külastanud paljud mängu Eesti 100 aaret aardekütid. Hooned on avariilised ja eluohtlikud.

Perekond Rätsep on alustanud tegevusi ohu likvideerimiseks ja hoonete säilitamiseks perele jõukohaste võimaluste piires. Pealegi on muinsuskaitseamet andnud talu omanikule korralduse hoonete katustamiseks koos ümarpalkidest välisseinte restaureerimisega ja uue maakividest vundamendi rajamisega. Hinni talu restaureerimise põhiprojekt näeb ette, et hoone restaureerimisel võetakse seinad, talastik ja sarikate süsteem koost lahti.

Tõnis Rätsep teavitas oma tegevusest muinsuskaitseametit. Pärast seda inspekteeris Hinni talu muinsuskaitseamet koosseisus järelevalve osakonna juhataja Peeter Nork, jurist-menetleja Marko Djagilev ja Põlvamaa vaneminspektor Anu Lepp. Visiidi tulemusel sai Tõnis Rätsep ametilt pöördumise, mis ei selgitanud talle tema õigusi, küll aga nõudis tööde lõpetamist. Seadusest tulenevalt on omanikul õigus esitada 30 päeva jooksul vaie. Perekond Rätsep kavatseb oma õiguste eest seista, sest vastasel korral minnakse talvele vastu väga keerulistes oludes.

Varsti täitub pool sajandit muinsuskaitsest Hinni talus. Omanik ei soovi leppida olukorraga, mida on toonud kaasa riigi poolt ühepoolselt omanikult nõusolekut küsimata kehtestatud omandikitsendused. Omanik on kolmel korral pöördunud muinsuskaitseameti poole avaldusega arvata Hinni talu mälestiste nimekirjast välja, et kaitsta oma esivanemate kodu. Riigi muinsuskaitse nõukogu on Tõnis Rätsepale ka kirjalikult kinnitanud, et kuni 2002. aastani Eestis ehitiste kaitse alla võtmisel omanikke ei kaasatud. Keelud on olnud nii karmid, et täna saame vaid kurbusega tõdeda Hinni talu vareks muutumist.

Loe ka muinsuskaitseameti vastust "Muinsuskaitseamet: me ei ole Hinni talu omanikku trahvinud ega kavatse seda ka teha".