Heltermaa sadam Hiiumaal. Mobiilifoto: Sven Arbet

Keskkonnaminister allkirjastas eile geodeetilise süsteemi määruse muudatused, millega hakatakse Eestis sarnaselt teiste Euroopa riikidega arvestama absoluutset kõrgust ja sügavust Euroopa kõrgussüsteemi ehk Amsterdami nulli suhtes. Kroonlinna nullist, mis oli seni kõrgussüsteemi aluseks, Eestis loobutakse.

Üleminek toob piirkonnast sõltuvalt kaasa 15–24 sentimeetrise absoluutsete kõrgusväärtuste tõusu. Ellmanni sõnul on rekordiline, 25sentimeetrine kõrgusväärtuste tõus Kõpu poolsaarel. Olulisemgi, et muutuvad ka mereveetaseme numbrilised väärtused ja samuti kõrgemaks.

“Näiteks on oht, et kui mereveetaseme kriitiline väärtus tuleb paarkümmend sentimeetrit varem, võivad inimesed, kes seda jälgima peavad, ohu maha magada,” selgitas Ellmann Hiiu Lehele.

Keerulisem ongi Rukkirahu ja Heltermaa kanalitega, kus liiguvad liinilaevad ja madal mereveetase toob kaasa riski, et laev võib kanali põhja puutuda.

Näiteks mullu oktoobris püsis mereveetase erakordselt kaua, ligi paar nädalat pool meetrit ja enamgi allpool Kroonlinna nulli, häirides laevaliiklust. Nüüd tuleks öelda, et mereveetase oli paar nädalat 30 sentimeetrit alla nulli ja esialgu on ikka väga harjumatu mõelda, et see number võib laevale ohtlik olla.