Kuna maavärin leidis aset mitte just väga sügaval maakoores ning üsna täisehitatud piirkonnas, siis oli see võimalike purustuste seisukohalt suhteliselt ohtlik. Ükski hoone ega inimene siiski kannatada ei saanud.

Seismiline aktiivsus kõnealuses piirkonnas on tõusnud alates möödunud aastast, teavitas SED. Laupäevane maavärin oli aga senistest selgelt tugavaim.

Maavärinad on Šveitsis suhteliselt tavalised, 500-800 värinat aastas. Kuid enamik määvrisemistest on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Neljamagnituudise tugevusega maavärin leiab Šveitsis aset keskmiselt üks kord aastas, tänavu on Vaud kantonis sellise tugevusega värinaid kogetud aga juba mitmeid. Märtsis toimus Glarus kantonis 4,6 magnituudine maavärin, mis on viimase 12 aasta tugevaim.

Järgmine suur maavärin, selline nagu oli 1946. aastal (6,2 magnituudi) Sierre's, leiab ennustuste kohaselt Šveitsis aset kusagil 2040. aasta kandis.

Allikas: The Local