„Kokku lööb kurgikasvatuses kaasa 516 rühma,“ ütles projekti eestvedaja, Räpina aianduskooli kutseõpetaja ja haridustehnoloog Katrin Uurman, lisades, et 500 soovijat pani end kirja juba esimesel viiel päeval, mil registreerimisega algust tehti. Kõige enam on tema sõnul lasteaiarühmasid, nii kõige väiksemaid kui ka koolieelikuid, samuti ka algkooliklasse.

„Aga on ka põhikooliklasse ja huviringe, samuti koduõppel olevaid lapsi,“ märkis Uurman.

Näpunäiteid kodulehelt

Kurk sai tänavu valikusse võetud seetõttu, et tegemist on kiiresti kasvava taimega, mis ruttu ka vilju annab, nii et lapsed jõuavad üheskoos saagi ikka enne suvepuhkusele minekut ära oodata ja ära maitsta. Mehhiko pisikurk on hariliku kurgi sugulane, mis kasvab sarnaselt kurgiga, aga tema viljad on väiksemad ja maitsevad pisut hapukalt. Neid kõrvuti kasvatades on lastel tore kahe taime sirgumist võrrelda.

Uurmani sõnul avab aianduskool sõbrapäeval. 14. veebruaril projekti „Kurgisõbrad“ kodulehe, millelt leiab näpunäiteid, aga ka erinevaid konkursse, milles kaasa lüüa ja auhindu võita. Kõik osalejad on oodatud pidama ka projektipäevikut – foto- ja/ või videoblogi.

Kodulehe nõuannete järgi saavad kurke kodus kasvatada ka kõik need, kes projekti osalema ei mahtunud, aga kel on siiski soov ühises kurgikasvatuses kaasa lüüa. Täpsema info kurgiprojekti kodulehe kohta avalikustab kool oma kodulehel aianduskool.ee.

Uurmani sõnul jagab kool nüüd teist aastat taimekasvatusprojektis osalejaile seemneid, mullu aedherne omi, aga kolmel esimesel aastal andis kool osalejaile ettekasvatatud taimed. Esimesel aastal tomati, teisel paraguai suhkrulehe ja sidrunmelissi ning kolmandal kuumaasika taimi. Valik on tehtud põhimõttel, et tegemist oleks söödavate ja kiiresti saaki andvate taimedega.

Suhkrulehte ja sidrunmelissi said lapsed ka varrepistikust paljundada ning omale kojugi kasvama viia.