Üle nädala tühjendamata pakendikonteiner Tartus Pikal tänaval Anne kanali lähistel. Foto: Kiur Kaasik

Tema sõnul on eestlaste soovimatus jäätmeid sorteerida kentsakas, sest suurem jäätmete taasukasutamine tähendaks vähem tselluloositehaseid, metsaraieid ning prügi looduses.

Bruno Tammaru sõnul tuleb ikka ja jälle paljudele üllatusena, et inimeste äravisatud sega-olmejäätmeid jäätmevedajad hiljem ei sorteeri. “Tänased tehnoloogiad pole suutelised sorteerima efektiivselt sega-olmejäätmed, kus on segunenud toidujäätmed, paber, pakendid ja muu kodudes äravisatav prügi. Nii nagu mujal Euroopas, kallatakse ka Eestis sellised jäätmed lihtsalt prügilasse, või põletatakse prügipõletuse tehastes,” kirjeldas Tammaru.
Üle ajav pakendikonteiner Tartus.
Foto: Kiur Kaasik

Samas on koduse prügi sorteerimise puhul sageli suureks probleemiks pakendijäätmete ära andmine, kuna pakendikonteinerid on täis ja neid ei tühjendata piisavalt sageli. Väike tiir Tartu linnas näitas, et mitmed pakendikonteinerid ajavad üle ääre ja sinna ei mahu rohkem kraami.

Pakendijäätmete kogumisega tegeleva Eesti Pakendiringluse tegevjuht Alder Harkmann ütles, et Tartu pidev mure on see, et papikonteinerid on täis mittesobivaid jäätmeid. „Sellisel puhul kui autojuht tuvastab mittesobivad jäätmed, jätab ta selle tühjendamata ning sinna saadetakse teine auto - kas siis segapakend või olme.”

Koos välismaise jäätmekütuse kasvuga Iru elektrijaamas on viimastel aastatel vähenenud kohalike olmejäätmete põletamine ning taas kasvama hakanud sega-olmejäätmete ladestamine prügilates.