Olematud eestlased peibutavad kaasmaalasi suurt raha teenima
Mai keskel sattusid paljud Põlvamaa inimesed ärevusse - keegi Kadri Allikas, kes ütles end sealt pärit olevat, andis veebireklaamides teada, et teenib internetis töötades ühe kuuga 4500-5000 dollarit.
"See on piisav ja asendab mu vanas töökohas saadud palka. Eriti kui arvestada, et nädalas töötan kodus kõigest umbes 15-18 tundi," rõõmustas kodus kolme last kasvatav lihtne koduperenaine Kadri ja soovitas teistelgi kiiresti head võimalust kasutada.
Masspostituse teel pakkumise meilile saanud inimesed püüdsid uurida, kes on see Kadri ja mida tehes ta sellise raha kokku lööb. Paraku ei tundnud teda keegi ja peagi muutus Kadri elukohaks hoopis Tallinn.
Selgus ka, et Kadril on mujal maailmas kloone - samasugused leheküljed sama pildi, kuid teiste nimedega on leitavad ka muudes keeltes. Näiteks Bulgaarias on samamoodi rikastunud keegi Petja Vultševa, ainult et eestikeelse looga identset artiklit pole temast kirjutanud mitte Triin Kuusik, vaid Gergana Ivanova.
Vaikides kannatada või kaevata?
Rikkust lubava reklaami nael on aga selles, et tegelikult ei öelda, mil moel rahajõed üldse voolama hakkavad. Selle teadasaamiseks tuleks esimese asjana tellida 38 eurot maksev eestikeelne käsiraamat, mis sisaldab ka CD-plaati õppevideotega.
Rahulolematutele lubatakse raha tagasi maksta ja riski nagu polegi.
Siiski on alates maist selle nädalani tarbijakaitseametisse tulnud reklaami kohta kuus pöördumist: neljal juhul uuriti firma tausta, kahel juhul ei saa tarbijad oma raha tagasi.
Üks kahjukannataja selgitas Maalehele, et pakkumine tundus huvitav ja perepea otsustas seda proovida. "Meile saadeti CD, kuid arvutisse pannes see ei töötanud. Saatsime selle kohe tagasi ja nüüd ootame juba kaks kuud oma raha," selgitas plaadi tellinud mehe naine. Asjasse süvenedes leidis ta, et tegu on ilmselge kelmusega. "Mees oleks käega löönud, kuid mina pöördusin tarbijakaitseametisse," sõnas ta. "Niimoodi inimesi petta ei tohi!"
Kannatanuid on pere veendumusel kindlasti rohkemgi - inimesed häbenevad kaevata või on rahakaotusega leppinud.
Ka see maapere palus oma nime lehes mitte avaldada - ühest küljes on ebamugav olla tagantjärele nii ilmselge pettuse ohvriks langenu, kuid teisalt ei luba õiglustunne ka vait olla.
"Mu mees leidis selle postituse kuskilt suure ajalehe veebiküljelt, ka olid seal head kommentaarid. See lisas usaldusväärsust, ja kuna reklaamis oli kirjas, et viimane päev tellida, siis ta otsustaski, et proovib," rääkis naine.
Ongi liiga ilus, et tõsi olla
Pakkumist sisaldanud veebilehe onlinesalarysolution.com kujunduses on kasutatud tuntud firmade logosid, mis samuti peaks vaatajat veenma, et tegu on usaldusväärse firmaga. Ainult lehe alumises servas on beežil taustal liivakarva pisike tekst, et tegu on illustratsioonidega.
Samuti ei saa lehele lisada negatiivseid kommentaare - neid saab küll kirjutada, kuid kommentaariumisse need ei ilmu.
Kuid ega Kadri Allikas pole ainuke edukas veebieestlane. Lisaks temale räägivad samalaadselt kujundatud reklaamides oma õnnestunud äridest ka Madis Peterson Tallinnast (teenib 500 eurot päevas) või endine algkooliõpetaja Jaak Pärn (11 000 eurot kuus). Kasutatud on glamuurseid fotosid, mida võib leida internetist eri kontekstides, Eestiga pole neil mingit seost.
Laenatud fotodega Madis ja Jaak meelitavad lugejaid tegema panuseid investeerimisprogrammides ning lubavad, et mida rohkem raha mängu paned, seda enam tagasi saad! Lihtne!
SEBi privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ütleb, et kui üks asi on nii lihtne ja tundub nii hea, siis see ongi enamasti liiga hea, et olla tõsi.
"Kui rikkaks saamine oleks nii lihtne, siis oleks kõik inimesed juba ammu rikkad," ütleb Peeter Koppel ka Kadri Allika loo kohta. Skeemid, mis lubavad absurdselt kõrget tootlust vähese riskiga, on tema sõnul vastuolus tegelikult toimiva majandusloogikaga, kus suurema kasumi saamiseks tuleb võtta suurem risk.
"Kui me hindame riskiskaalat värvidega roheline, kollane, punane, siis sellised kerget raha pakkuvad skeemid jäävad punasest juba kaugele välja," märgib Koppel. Teisisõnu on niisugune äri kasulik vaid ühele poolele - pakkujale. Kes reklaamiga kaasa läheb, võiks kohe arvestada sellega, et on kulutatud rahast ilma.
"Nende internetis liikuvate skeemidega kindlasti rikkaks ei saa. See on sügavalt ebaeetiline tegevus, mis annab lubadusi, mida tegelikult ei ole võimalik pärismaailmas teostada," hoiatab Peeter Koppel. Tema sõnul piisab ohumärgiks juba sellest, kui pakutakse midagi sellist, mida keegi teine ei paku, tulu saab kiiresti ja vähese vaevaga.
Reklaame ei saa keelata
Ent kuidas võib sellist kelmusele kalduvat pakkumist nii vabalt reklaamida? Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna spetsialist Epp Joala sõnul on amet omalt poolt tegelnud teavitustööga ning soovitanud olla inimestel selliste pakkumiste suhtes skeptiline. Kaebuste vähene hulk näitab tema sõnul, et see töö on vilja kandnud.
"Oleme saatnud väljaannetele kirja selgitusega, et nad ei tohi masspostitusi avaldada," märgib Joala. "Internetis avaldatud reklaamidele meil filtrit ei ole, kõike seda, mida portaalides avaldatakse, kontrollida ei jõua."
Konkreetse Kadri Allika reklaami puhul on tegu USAs registreeritud ettevõttega ning tarbijakaitseametil puudub võimalus kontrollida, kas selline firma ka tegelikult eksisteerib.
Tarbijakaitseameti soovitusel oleks inimestel mõistlikum selliseid reklaame üldse eirata ning mitte uskuda, et mõnele lehele lihtsalt registreerides võib teenida suuri summasid.
Politsei pelgalt mittetöötava CD vahendamises süütegu ei näe. "Kriminaalõiguse seisukohalt pole tegu vargusega ning antud juhul tulekski pöörduda tarbijakaitseametisse," ütleb politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaarel Kuusk.
Politsei poolt soovitab ta olla aga tähelepanelik ja jälgida, mida täpselt endale soetatakse, millistel tingimustel seda tehakse ning jälgida veebikeskkonnas samu põhimõtteid, mida tavaelus.
"Kui keegi pakub teile tänaval sisuliselt mitte millegi eest suurt rahasummat, siis see tundub või võiks tunduda kahtlane," sõnab Kuusk. "Täpselt samamoodi peaks see kahtlust äratama virtuaalses keskkonnas."
KOMMENTAAR
Veebikonstaabel Maarja Punak:
Kõik, mis taoliste pakkumiste korral tundub olevat liiga hea, on üldjuhul üht või teist viisi seotud petuskeemidega, vastasel juhul ilmselt keegi n-ö tavatööl ei käikski.
Ka veebikonstaablitele on taoliste pakkumistega seoses saadetud küsimusi, kas see on päris või pettus ning me oleme soovitanud vastavat teenust või eset pigem mitte osta. Isegi, kui CD koos õpetussõnadega saadetakse, võib see mitte töötada või sisaldada tühje soovitusi eneseabi valdkonnast või omakorda õpetust, kuidas mingit püramiidskeemi luua. Samas on rahulolematuse korral raha tagasisaamine keeruline, kui mitte võimatu.
Lisaks n-ö tööpakkumistele ringleb internetis teisigi pettusehõnguga võimalusi. Näiteks investeeri tundmatusse ettevõttesse üks euro ja seitsme aasta pärast võta 1000 eurot välja. Selliste skeemide puhul võib juba ette kindel olla, et rikastub ainult skeemi omanik ja seda iga ostetud cd või investeeritud euro arvelt.
