Kallo sõnul vajab riigihaldus samamoodi uut hoogu ning uusi innovaatilisi lahendusi, mis tagaksid Eestimaa omavalitsuste õiguste ja huvide kaitse.

Tänasel foorumil jagavad oma kogemusi reformi läbiviimisel omavalitsusjuhid, riigi esindajad räägivad reformi läbiviimise käigust. Sõna saavad ka üleriiklikud ja maakondlikud omavalitsusliidud. Arutelu jätkub foorumi teises osas paneeldiskussioonis.

„Omavalitsusfoorumid on juba kuus aastat kaitsnud omavalitsuste positsioone ning vahendanud nende seisukohti riigile ja avalikkusele,“ rõhutas Kallo. „XIV Omavalitsusfoorumil kujundame omavalitsuste seisukohad järjekordse riigi poolt kavandatud haldusreformi läbiviimise suhtes.“

Kallo tõdes, et haldusreformi teema on sama vana kui Eesti Vabariik. „Juba sajandi eest peeti vajalikuks valdade arvu vähendamist, et piiriäärsed alad oleksid rahvarohked ja rahvas ei liiguks sealt ära sisemaale. Eesmärgiks võeti, et valdades oleks vähemalt 3000 elanikku. Kuid ka siis headest kavatsustest eriti kaugemale ei jõutud. 13 aastaga suudeti kaotada pelgalt 18 valda ning 1934. aastal oli Eestimaal valdasid ikkagi 369.“

Ka taasiseseisvumise järel on haldusreformi tulemused olnud äärmiselt tagasihoidlikud ning käesolevaks ajaks on selgete sihtideta haldusreform läbi kukkunud, nentis Kallo.

„Põhjaliku ja otsustava reformi asemel on tegeldud kohalike omavalitsuste piiride muutmisega nende vabatahtliku ühinemise põhimõttel, mille tulemused on olnud tagasihoidlikud ning kohati isegi negatiivsed.“

Kallo tõdes, et valitsuse uuest reformi läbiviimise kavast jääb tahtmatult mulje, et reformi läbiviimisega tahetakse kiirustada ja ühendamised vajadusel jõuga läbi viia, juhul kui omavalitsused ise ületulevaks aastaks ühinemistes kokkuleppele ei jõua.

„Kas niisugune mehhaaniline lähenemine suudab lahendada meie suuri regionaalprobleeme – avalike teenuste halb kättesaadavus või koguni puudumine maakohtades, tööpuudus, maapiirkondade elanikest tühjaksjooksmine ning ühistranspordi ja teedevõrgu halb seisukord – on küllaltki kaheldav,“ nentis Kallo. „Pelgalt liitumistest omavalitsuse tugevdamiseks ei piisa.“

Kallo rõhutas, et haldusreformi sisuks peaks olema revolutsioon omavalitsuste tulubaasis, et omavalitsus oleks võimeline täitma Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ning Eesti kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega talle seatud ülesandeid.

„Üheks oluliseks sammuks on siin kohalike omavalitsuste tulubaasi tugevdamine, sh üksikisiku tulumaksu osa taastamine nn kriisieelsele tasemele ja seda võimalikult kiiresti, enne halduskorralduslikke muudatusi ning iseseisva osa suurendamine omavalitsuste tulubaasis.“

Üheks suureks haldusreformi teemaks peab saama omavalitsuste tulubaas ja finantsautonoomia, rõhutas Kallo.