Tuleohutusjärelvalve osakonna juhtaja Rait Pukki sõnul olid märtsikuus läbi viidud tuleohutuskontrollid üks osa terve aasta läbiviidavatest tegevustest eluruumide tuleohutusalase olukorra parandamiseks. „Juba viis aastat kohustuslik suitsuandur ei tohiks kellelegi üllatusena tulla. Rahul ei saa olla ka küttesüsteemide hooldusega, milles tuvastati puudusi kokku 121 korral. Inimesed peavad mõistma, et praod korstnajalas ja küttekehas, ohutusplekkide puudumine või katkised ahjuuksed on tõsine tuleohuallikas, millest sageli ka tulekahjud alguse saavad,“ täiendas Pukk.

Päästeamet tegi rikkumiste kohta 169 ettekirjutust ning alustas 24 väärteomenetlust. Elanikele kuuluvatest eluruumidest ei olnud tuleohutusnõuded täidetud 23%, sotsiaalpindadest 35% juhtudest.

Tuleohutusjärelvalve osakonna juhataja rõhutab, et tuleõnnetusi peab ennetama. „Tuleb aru saada, et tuleohutusnõuetest kinnipidamine peab olema ikka iga inimese enda huvi. Ohutus ei sõltu mitte reageerivate päästemeeskondade kaugusest ja kohalejõudmise kiirusest, vaid tuleõnnetuse ärahoidmisest või kiirest avastamisest.“

Päästeamet tuletab meelde, et kontrolle viiakse läbi aastaringselt, mille käigus veendutakse kohustusliku suitsuanduri olemasolus, kuid vaadeldakse ka kütte- ning elektrisüsteemide tuleohutust.