Võru pensionäride päevakeskuses pidas üks tantsuring oma liikme kuldpulmi. Foto: Raivo Tasso

“Ma olen äriklient!” karjub meeleheitel, aga endiselt enesekindel naine mobiiltelefoni, nõudes tasuta pangateenust.

See 67aastane proua ei taha sugugi tunnistada, et lihtsam oleks end pangas registreerida seeniorkliendiks – sellega kaasnevad eakatele mõeldud soodustused.

Kõne lõpetanud, astub see mittetallinlasest proua uhkelt pealinna bussi ja sõidab tasuta – siin ta ei häbene öelda, et 65 on juba kukkunud.

Pensioniea algus on naistel veninud varasemast 55. eluaastast 63ni, samas on paljud asutused ja ettevõtted nii paindlikud, et pakuvad soodustusi 60. eluaastast. Ja õigesti teevad, sest eakad on Eestis tugevnev jõud: neil on aega, et bussidega mööda Eestimaad ringi sõita, kontserte külastada, kinodes-kohvikutes käia. Neil on elukogemusi ja valimistel võivad nende hääled seisu vägagi mõjutada.

Oma pensioni ja säästudega on nad pankades arvestatav jõud. Kui nüüd vaid tekitada mulje, et nad saavad pisutki odavamalt…

Soodustused ei olegi enamasti suured, kõikudes paari­kümnest sendist mõne euroni. Aga abiks ikkagi sellele, kes hoiab odavamatel teenustel silma peal.

Nutikamad suudavad ka mitmekümneeuroseid soodustusi välja peilida. Suur osa neist, kellega Maaleht kõneles, polnud aga rohketest odavpakkumistest kuulnudki.

Väike kahtlus ikka tekib

Tartus elav Elli, kes ei taha oma perenime lehes avaldada, loetleb heal meelel üles Taaralinnas saadavad soodustused.

Esimesena nimetab ta üle 65aastastele mõeldud tasuta bussisõitu linnaliinidel. “Tänagi tegin neli sõitu ja kõik oli tasuta!”

Vahel läheb ta aga Vanemuisesse odavama piletiga etendusi vaatama. Apteegis pruugib seeniorkaarti ning ehitusmaterjalide poes. Lisaks pakuvad osad tööstuskaupade kauplused pensionäridele tasuta kliendikaarti.

Elli kasutab ära 19 euro suuruse hüvitise, mida saab kord aastas taotleda hambaraviks (tõsi, viimati kulus tal tohtri juures 60 eurot) ja ka kolme aasta tagant saadava 255eurose proteesikompensatsiooni.

“Lasin alumised proteesid teha ja need maksid 270 eurot,” toob ta näite. “Kolme aasta pärast võin jälle uued tellida ja saan 255 eurot tagasi.”

Soodustustest vaimustumise kõrval kohtab eakate seas ka kaalutlemist teemal, miks midagi tehakse. “Alates tänasest on Võru linnaliinidel üle 70aastaste jaoks sõit tasuta,” vehkis Tiiu Must (71) 23. aprillil oma uhiuue sõidukaardiga.

Selline võimalus on Võrus esmakordne, aga kohe ka valimisvankri ette rakendatud. Seetõttu ei võta sugugi kõik sealsed eakad uudist avasüli vastu ja arutavad omakeskis, kas tasuta sõit ka pärast kohalikke valimisi jätkub.

Avalehele
67 Kommentaari
Loe veel: