Peterselli, talisibula ja murulaugu ajatamisest
Olen pidevalt lugenud Targu Talita nõuandeid potipõllumeestele ning ise mitmeid soovitusi katsetanud. Maitserohelise ajatamine ei pruugi aga alati õnnestuda, isegi kui nende istikud varakult üles kaevata ja potti istutada, et hiljem toaaknal edasi kasvatada. Ei aita ka juurikate hoidmine keldris liiva sees, et sealt siis jaopärast võtta. Soojas köögis ajavad nad küll õrnad lehekesed peale, kuid nende eluiga jääb lühikeseks ja kasutamiseks sobiv saak küllalt niruks.
Aga kel kodu juures oma aed, võiks minu arvates teha teisiti. Mitme aasta kogemus kinnitab, et kui jätta petersell, murulauk ja talisibul kasvukohta ning nad päris külmade ajaks tammelehtedega kinni katta, on tulemus hoopis parem.
Külmas kasvuhoones on mul umbes 1 m² suurune nurgake, kuhu külvasin mullu kevadel nii murulauku, talisibulat kui peterselli istikute saamiseks, aga nagu ikka elus juhtub, ei jõudnud ma kõiki taimi välja istutada. Kuna sügis venis poolde talve, oli mul sealt veel veebruariski võtta elujõulisi rohelisi talisibulavarsi ja petersellilehti. Murulauk nii järjest saaki ei anna, kuid kevadel läheb enne talisibulat jälle haljaks. Ega olulist erinevust ole, kas need taimed kasvavad lageda taeva all peenras, katteks talveloor, või triiphoones.
Kuna mul on kasvumajas ka üks viinapuu, viskan vahel sellele värskelt sadanud lund peale, et säilitada vajalikku mullaniiskust (vett ei viitsi talvel kannuga kanda). Sellest lumeveest jätkub ka rohelisele kraamile.