Foto: Karin Kaljuläte

Näiteks Tartumaal elavale maaomanikule ei meeldi sugugi see, et naaber ehitab oma krundi piirile puust aia, sest puuaed rikkuvat haljastust ja aia vari jätab istikud varju. Kuhu pöörduda ja kellel on õigus?

Üldjuhul on piirdeaed oma olemuselt ehitis, mis kuulub rajatiste hulka.

Ehitusseaduse kohaselt on vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut, kui püstitatakse detailplaneeringu (DP) koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd.

Kui DP kohustusega alal tahetakse piirdeaeda püstitada ilma kaevetöödeta, siis ehitusseaduse kohaselt pole selleks vaja kohaliku omavalitsuse kirjalikku nõusolekut.

Seega eristab ehitusseadus DP kohustusega alad ja muud alad. Nendel aladel, millel DP kohustust ei ole (üldjuhul hajaasustuses), võib piirdeaedasid ka kaevetööde vajaduse korral püstitada ilma omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta.

Piirdeaia püstitamiseks ei piisa aga sugugi ehitusseaduse nõuete tundmisest, vaja on tutvuda ka üldplaneeringu ja konkreetse maa-ala detailplaneeringuga(DP), kui see on kehtestatud. Sest DP peab ette nägema ka rajatiste (sh piirdeaiad) ehitus- ja kujundusnõuded, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Nõuded piirdeaiale

Kui naabrid soovivad rajada piirdeaia otse kinnisasja piirile, mis eeldab, et mingi osa piirdeaiast võib ulatuda osaliselt mõlemale maaüksusele, siis saab seda teha naabrite kokkuleppel. Sellisel juhul on tegemist piirirajatisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 151 sätestab, et kui kaks kinnisasja on teineteisest eraldatud müüri, heki, kraavi, peenra või muu sellise asjaga, on see naabrite ühiskasutuses, sõltumata asja kuuluvusest.

Sellise piirdeaia kasutamine ei tohi kummagi naabri poolt olla vastuolus asja otstarbega ega tekitada kahju teisele naabrile. Kui piirdeaeda kasutavad mõlemad naabrid, kannavad nad korrashoiukulud võrdselt.

Kui piirdeaed on vajalik üksnes ühe naabri huvides, ei või teine naaber seda ühepoolselt kõrvaldada ega muuta, vaid ka selles on vajalik kokku leppida.

Kui üks naaber soovib piirdeaia püstitada täies ulatuse oma kinnisasja piiridesse, peab ta samuti silmas pidama naabrusõiguste sätted.

AÕS § 144 kohaselt on kinnisasja omanikul õigus nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks sellist rajatist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse tema kinnisasjale.

Arvesta naabriga

Kinnisasja omanikul on õigus nõuda, et naaber hoiaks oma piirdeaeda sellises korras, et selle varisemisel või osade eraldumisel oleks välistatud tema kinnisasja kahjustamine. Ta võib nõuda sellise ohu kõrvaldamist nii naaberkinnisasja omanikult kui ka valdajalt.

Samuti näeb asjaõigusseadus ette, et näiteks kui piirdeaeda saab ehitada või parandada ainult naaberkinnisasja kasutades, peab naaberkinnisasja omanik seda hädavajaduse korral lubama. Seda juhul, kui temale tagatakse kahjude hüvitamine.

Kui üks naabritest on asunud piirdeaeda ehitama üle oma piiri, siis võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist. Kõrvaldamist on õigus nõuda üksnes kahel juhul. Esiteks siis, kui ehitaja on pahauskne, s.t teadlik, et ehitab üle piiri ja tegi seda tahtlikult. Teiseks siis, kui kinnisasja omanik enne naabri poolt piirdeaia ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. Ebaseadusliku piirdeaia või selle osa kõrvaldamine võib toimuda näiteks teisaldamise või ka lammutamise teel.

Kui naaber aga on ehitanud piirdeaia üle oma piiri heauskselt ja kinnisasja omanik sellele kohe vastu ei vaielnud ning naaber ei ole nõus seda vabatahtlikult kõrvaldama, siis juriidiliselt ei saa enam kõrvaldamist nõuda. Sel juhul on kinnisasja omanikul õigus nõuda naabrilt tema kinnisasja piiridesse ulatuva piirdeaia alla jääva maatüki omandamist või perioodilist hüvitist selle eest.

Kui üks naaber soovib piirile rajada puudest või põõsastest heki, siis sel juhul istutatud taimed ei ole rajatis ehitusseaduse mõttes. Samas on ilmne, et otse piirile istutamine tähendab ka naabri maa kasutamist ning seda saab teha ikkagi eelkõige kokkuleppel. Asjaõigusseaduse kohaselt on piiril kasvavad puud ja põõsad naabrite kaasomandis: sellise puu vili, samuti puu maharaiumisel või mahalangemisel ka puu ise kuulub naabritele võrdsetes osades.

Oma hekk olgu oma maal

Kui hekk või puud istutatakse täies ulatuses oma maa peale, siis naaber seda takistada ei saa.

Arvesse tuleb võtta, et heki või kõrgete puude piiri lähedusse istutamine võib tuua kaasa kahjulikud mõjud naaberkinnisasjale.

Näiteks võib puude ja põõsaste istutamine muuta naaberkinnisasjal veerežiimi ja/või ka valgusrežiimi kahjulikumaks. Ka sel juhul tuleb lahendada tekkinud probleemid kas omavahelisel kokkuleppel või siis kohtu kaudu.

Paljud probleemid on lahendatavad naabrite omavahelises, teineteise huve ja vajadusi tasakaalustavalt arvestavas suhtlemises.