Plastesemeid jäätmejaama viies ei pruugitagi neid taaskasutada
Tartu toimetuse külmkapi sahtel oli servast katki läinud ja ajakirjanik Heli Raametsal oli sobiva suurusega sahtel asenduseks võtta. Ta otsustas vanast sahtlist vabaneda ning kuna plastikut saab üldjuhul ümber töödelda, läks ta sellega jäätmejaama.
Heli rääkis, et jäätmejaamas olid üleval sildid, mida kus vastu võetakse, ent plastjäätmete silti ei silmanud ta kusagil. Seetõttu pöördus ta töötaja poole, kes teatas, et plastikut nemad eraldi vastu ei võtagi. Ta soovitas Helil sahtli mõnda külmkappi pista.
„Läksin ja tegin ühe suure külmkapi ukse lahti. Seal oli kaks munakarpi, mõned lahtised munad ja tass,” rääkis Heli ootamatust leiust. Kui palju mune karpides oli ning mis peitus tassis, ei hakanud Heli uurima.
„Surusin sahtli sinna sisse ja tulin ära. Täitsa hämmastav! Kas nii kiire on külmkappi ära saata, et isegi tühjaks ei tee seda?” lisas Heli.
Salakavalad või hajameelsed?
Eesti Keskkonnateenuste juhatuse liige Argo Luude lükkas ümber jäätmejaama töötaja väite, nagu ei võtaks Jaama tänava jaam vastu plastjäätmeid, kuid lisas, et plast peab olema sorteeritud materjalipõhiselt. Kui plastid on segamini suures prügikotis, on tegu segajäätmetega ning neid jäätmejaamas vastu ei võeta.
Ta tõi näite, et eraldi peavad olema PE (polüetüleen) ja LDPE (madala tihedusega polüetüleen), sest plastide keerulise koostise tõttu on väga raske efektiivselt taaskasutada plastide segu.
See, millise plastiga on tegu, on tavaliselt plasti peal kirjas. Luude sõnul on võimalik, et külmkapi sahtlil selline märge puudus, mistõttu sellist plasti vastu ei võeta.
„Töötaja ilmselt soovis kliendile vastu tulla ja soovitas sahtli panna mõnda külmikusse, sest sellisel viisil oleks see läinud koos külmkapiga neid käitlevatele ettevõtetele,” rääkis ta.
Heli Raametsa sõnul ei vaadanud töötaja aga sahtlil olevaid märke, vaid teatas kohe, et plasti vastu ei võeta.
Luude ütles, et vahel tuleb ikka ette, et külmkappi unustatakse midagi. Ehkki külmkappide vastuvõtul kontrollitakse tema sõnul jõudumööda nende sisu, ei pruugi töötajad jõuda kõiki üle vaadata, kui korraga on palju toojaid.
„Küllalt sagedane on ka see, et väliselt justkui liigiti kogutud jäätmete hulka püütakse sokutada jäätmeid, mida jaamas vastu ei võeta või võetakse tasu eest,” lisas Luude.
Sorteeritud plast võib otsa vaadata poeriiulil
Tooted, mis sisaldavad eri liiki plasti või mille puhul pole võimalik plasti liiki tuvastada, üldjuhul põletatakse, kuid liigiti sorteeritud plasti saab suunata taaskasutusse ning Eestiski on sellega tegelevaid tööstusi.
„Sõltuvalt plasti liigist toodetakse neist kas helbeid või graanuleid, mida on omakorda võimalik kasutada ja kasutataksegi uute toodete koostises,” selgitas Luude. „Näiteks naiste sukkpükste tootmisel kasutatakse päris agaralt taaskasutatavat plasti. Kui ostate poest sukkpüksid, võivad need sisaldada plasti, mida olete varem käes hoidnud mõne teise tootena. Tõenäosus selleks on üliväike, aga kindlasti mitte null.”
Jäätmejaama võib näiteks viia katkise kelgu, katkised aiatoolid ning lastevanni. Ehkki penoplast, mis tuleb kaasa kodutehnikaga, on pakend ja selle võib panna pakendikonteinerisse, soovitab Luude selle viia jäätmejaama. "Penoplast on mahuline ja nõnda saab konteiner kiiresti täis ning teised ei saa sinna jupp aega midagi tuua," selgitas ta.
