Poliitiku jaoks on teaduslikud faktid võrdsed huvigruppide arvamusega
Maaleht küsis Riigikogu keskkonnakomisjonilt, kuidas nad langetavad õigeid otsuseid, kui teadlased väidavad sama küsimuse kohta täiesti vastupidiseid asju. Vastus oli ootuspärane, kuid samas ka üllatav.
Nii riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Erki Savisaar kui liige Igor Kravtsenko ütlevad, et saadikute seisukohad kujunevad aruteludes eri osapooltega, kuhu on kaasatud poliitikud, erinevad huvigrupid ja ka teadlased. Lisaks käiakse võimalusel Toompealt kaugemal, kus tutvutakse murekohtadega kohapeal. Otsused langetab lõpuks iga saadik oma südametunnistuse ja parimate teadmiste alusel.
Komisjoni liige Mart Võrklaev lisab, et metsateema puhul on lisaks teadlaste erinevatele arvamustele paljudel huvigruppidel väga selgelt eristuv arvamus. Ja eks ka teadlased on eri valdkondadest – kes tegeleb spetsiifiliselt metsandusega, kes metsade elurikkusega, kes on kliimamuutuste teemadel ekspert, kes majandusteadlane jne ehk tihti sõltub ka ekspertide konkreetne arvamus/eriarvamus sellest, millise spetsiifilise taustaga ta täpselt on. Sellisel puhul aitab võimalikult laiade huvigruppide ärakuulamine ning tasakaalupunktide otsimine.
“Tihti tuleb teha keerulisi valikuid,” räägib Võrklaev. “Kui näiteks ühe huvigrupi sooviks on metsaraiete väga oluline piiramine ja võimalikult laialdane looduskaitse ning elurikkuse säilitamine, siis vastukaaluks tuleb vaadata, kui suurt rolli mängib kogu metsandus meie majanduses, kui palju on seal töökohti, kui palju tööstust, mis on regionaalpoliitiline roll, millised on olnud metsamajandamise traditsioonid ning kas nende lõpetamine või oluline piiramine on ikka mõistlik.
Praegusel sotsiaalmeedia ajastul kipuvad poliitikute otsuseid mõjutama ka inimeste emotsionaalsed arvamused, mis on mingi huvigrupi poolt laialt kommunikeeritud. Pikemas plaanis ei pruugi need nõudmised kõige mõistlikumad olla. Kuid poliitik pannakse n-ö sundseisu, kus ta peab rahva survele alluma.
Kes proovib argumenteeritult selgitada, jääb populistlike seisukohavõttude ja konkurentide kõrval lõpuks kaotajaks. Ehk siis vahel kipub oma tahtmise saama see, kes kõige kõvemini karjub, mitte see, kelle kasuks kaalutletud argumendid ja ka teadlaste arvamus räägivad.”