Korrakaitseseadus lubab kaitseväge ja Kaitseliitu sellise ülesande täitmisse kaasata üksnes siis, kui politsei ei saa õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. Täiendavate jõudude kaasamise otsustab valitsus presidendi nõusolekul.

Maaleht uuris, kus ja mida täiendavalt kaasatavad inimesed tegema hakkavad ning kas sellist kaitsejõudude kaasamist on ka varem praktiseeritud.

Siseministeerium pressiesindaja Maria Gonjaki vahendusel saime aga teada, et suures osas on tegemist teabega, mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. „Seega väga palju täpsustavat infot me kahjuks edastada ei saa. Küll aga võib öelda, et näiteks kaitseliitlasi kasutame lennujaama perimeetris. Taolist kaasamist oleme vajadusel ka varem teinud ning midagi uut selles ei ole,“ selgitas Gonjak.

Pressiesindaja lisas, et häid partnereid kaasab politsei- ja piirivalveamet alati, kui selleks vajadus tekib. Viimati tehti seda näiteks USA asepresident Mike Pence’i ja samuti Barack Obama Eesti visiidi ajal. Kaitseliitlased osalesid korra ja turvalisuse tagamisel ka suvise noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigus.

Eelseisva tippkohtumise tõttu viiakse alates eilsest pistelisi kontrolle läbi Eesti-Läti piiril, neljapäeval kontrollitakse isikusamasusi Tallinna sadamast Soome poole sõita soovivatel reisijatel.

29. septembril toimub Eesti eesistumise raames Kultuurikatlas digitaalvaldkonna tippkohtumine, kus osalevad Euroopa Ülemkogu president Donald Tusk ja Euroopa komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Euroopa riikide valitsusjuhid, kelle seas näiteks ka Angela Merkel, Theresa May ja Emmanuel Macron.