Foto: MARI LUUD

"Arvestades seda, kui suured summad maksumaksja raha kuluvad tooraine tootmiseks, on töötlemise toetamine hämmastavalt vähene," avaldas ta imestust. Seda enam, et toiduainete eksport annab arvestatava osa kogu Eesti ekspordist.

"Eesti toidutööstused ei ole nii nõrgad, et oma äri üles ehitada toetustele," märkis Toiduliidu volikogu esimees ja Salvesti omanik Veljo Ipits. "Aga konkureerime lähinaabritega, keda toetatakse ja suuremas mahus."

Ta meenutas kohtumist ühe ettevõtjaga, kellel on tootmine nii Lätis kui ka Eestis ja see ettevõtja soovitas investeerida Lätti, kuna seal on suuremad toetused.

Ipits oli kriitiline ka mahetoetuste osas. "Olukord, kus mahetoetused on suuremad kui mahetoodete käive, ei ole jätkusuutlik," ütles ta.

Värske maaeluminister Urmas Kruuse pareeris etteheiteid sellega, et põllumeestega kohtudes kuuleb ta kirumist tööstuste aadressil ja tööstused omakorda kiruvad kaubandust.

"Mind võib selles valguses nimetada lausa sotsiaalse sidususe ministriks," kommenteeris ta oma lepitaja rolli. Samas lisas Kruuse, et ta ei saa toidutööstusi rõõmustada, lubades oma ametiaja alguses kohe toetusi kümnekordistada.

"Me saame kõik aru, et väike hulk inimesi toidab kogu Eesti ära," viitas maaeluminister põlumajanduslikele suurettevõtetele, kus mehhaniseerimise järel jääb inimestele aina vähem tööd.

Samas manitses ta mitte alahindama väikeettevõtteid, mis on kogukonna tasandil väga olulised. "Ma ei taha vastandada suur- ja väikeettevõtlust, mõlemat on vaja," ütles Kruuse. "Aga väikeettevõtlusele oleks vaja aktsenti."