Põlvamaal tegutseva Siidrikoja meistrite märjuke sõidab üleilmsetele tavadele täiega sisse

Kanepi lähistel Valgjärvel tegutsevas Siidrikojas käib aprillikuu keskel viimastest mullustest mustadest sõstardest veinitegu. Suuremas plaanis algas aga 9. aprillil tootmishoonele nurgakivi panekuga kogu ettevõttele uus ajajärk.

Põhja-Eestis pärit Sulev Nõmmann muigab ja ütleb, et tema perekond on Põlvamaal moodsas keeles väljendudes justkui migrandid – võro keeleruumi migreerunud kirjakeelsed põhjaeestlased.
Siidritootmiseks olulise eeltööna rajas Nõmmannide perekond Valgjärvele soetatud maadele õunapuuistanduse, sest siidritootmise plaan oli ennast suurest linnast maale asutanud inimestel juba alguses kindel. Kõigepealt said 2006. aastal mulda 4000 madalakasvulist õunapuud, tänaseks ümbritseb Siidrikoda 8000 parajas kandeeas õunapuust koosnev istandus, kusjuures istandus pidevalt laieneb, sest ühtekokku on Nõmmannide maavalduse suurus 50 hektarit, osa maast on esialgu naabrist põllumehele harimiseks rendile antud.

„Kui Tartus ülikoolis õppisin, siis meeldis mulle siinkandis koos kursusevennaga suusatamas käia. Siin ikka tunned, et meil on neli aastaaega ja kõik ei ole nii ühtlaselt hall nagu Tallinnas. Juba siis hakkas kuklasse hingama mõte, et millagi peaks vahetama pealinna elu millegi privaatsema vastu,” kirjeldab Sulev aega, mil maale siirdumise idee peas idanema hakkas. „Kõige selle juures otsisime me ikkagi sellist kohta, kus leiaksime ka sisulist rakendust, et oma teadmisi ja oskusi ära kasutada.”