Poole vinnaga õpe seab sule sappa
Reformi eesmärk on kõrghariduse kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõus, kõrgharidussüsteemi õiglasemaks muutmine ning koalitsioonileppes lubatud tasuta kõrgharidusele ülemineku täitmine.
Muudatusi aitab selgitada haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets.
Tema sõnul annab reform kõigile noortele alustamiseks võrdsed võimalused ning edasine sõltub igaühe tublidusest ja soovist täiskoormusel õppida.
Samas on tegu esialgse projektiga, mistõttu ei pruugi kõik plaanid teostuda. Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo ootab reformi lähtealuste projekti kohta arvamusi 28. juuniks.
Mis muutub tudengile ja 2011 kõrgkooli astujale?
- Tänavusügiseste sisseastujate jaoks ei muutu midagi. Ülikoolides on ikka nii riigieelarvelised kui riigieelarvevälised kohad vastavalt riiklikule koolitustellimusele.
- Ka juba õppivate tudengite jaoks ei muutu midagi. Nad saavad õpinguid jätkata ja lõpetada samadel tingimustel, nagu alustasid.
- Vaid siis, kui valitud õppekava või kõrgkool osutub üleminekuhindamisel nii nõrgaks, et seal õppimise jätkamist ei saa lubada, peab tudeng jätkama õpinguid mõnes teises kõrgkoolis.
- Praegused ja käesoleva aasta sügisest riigieelarvevälistel kohtadel õppivad tudengid võivad pärast 2012. aastat saada tasuta õppida, kui nad uuesti 1. kursusele astuvad.
Praegu võivad nad tasuta riigieelarvelisele kohale saada vabade kohtade olemasolul ja siis, kui nad on õppekava nõuetekohaselt täitnud.
Mis muutub 2012 või hiljem kõrgkooli astujale?
- Ülikoolil on õigus nõuda osalist õppemaksu tudengitelt, kes ei õpi täiskoormusega (ei suuda koguda semestris ettenähtud 30 ainepunkti, sooritab eksamid negatiivsele hindele või on osakoormuse töölkäimise tõttu teadlikult valinud).
- Kui tudeng järgmisel semestril õppekava korralikult täidab ning likvideerib ka vanad võlad, ei pea ta enam õppemaksu maksma.
- Täismahus õppemaksu võib nõuda tudengitelt, kes õpivad võõrkeelsetel rahvusvahelise suunitlusega õppekavadel.
- Õppemaksu maksimaalse suuruse kehtestab riik ning see peab jääma madalamaks praegu kehtivatest õppemaksudest.
- Riigieelarvevälised kohad jäävad alles vaid varem õppima asunute osas. 2012. aastal ja hiljem kõrgkooli astunud noored jagunevad vaid täis- ja osakoormusega tudengiteks, välja arvatud õppekeelest tingitud erisused.
- Vastuvõtt kõrgkoolidesse toimub nii riigieksamite tulemuste kui kõrgkoolide oma sisseastumiseksamite põhjal. Kas kehtestatakse ka lävendipõhine vastuvõtt, võib iga õppeasutus ise otsustada.
- Stipendiumid eduka õppimise eest jäävad alles, nagu ka õppetoetused neile, kelle pere majanduslik olukord on kehv, et oleks tagatud elatusmiinimum.
- Erakõrgkoolid jäävad ka edaspidi vabaks oma tegevuse kavandamises ning riik nendeõppemaksude maksimumi ei määra. Küll aga karmistub kvaliteedikontroll erakoolidele.
Tulevane tudeng Chris Kokka: Mina sihin ikka kõrgemale!
Muudatustega puutuvad kõige enne kokku noored, kes lõpetasid tänavu 11. klassi ning kavatsevad tuleval aastal pärast gümnaasiumi lõpetamist kõrgkooli pürgida. Kadrina keskkooli õpilane Chris Kokka on üks neist.
Ta peab õigeks, et tudengid, kes ei ole suutnud miinimumprogrammi täita, oma hindeid parandada ja võlgnevusi likvideerida, peaksid kõrghariduse eest maksma.
“Iseasi, kui kaua nad suudaksid kõrgkoolis püsida,” mõtiskleb Chris. Üldine tasuta kõrghariduse idee ongi tema sõnul just see, mida Eestis juurutada tasuks.
Tema hinnangul võiks ka stipendiumid ja toetused alles jääda.
“Stipendiumid motiveerivad õpilasi kõrgema keskmise hinde nimel pingutama,” põhjendab noormees. “Kui selline väike rahaline motivatsioon annab neile paremad teadmised, on see ju ainult positiivne. Kaugel elavatele õpilastele on suureks abiks aga transporditoetus ja muud väikesed summad, mida neile suudetakse pakkuda.”
Vastuvõtt kõrgkoolidesse võiks Chrisi sõnul toimuda siiski lävendipõhiselt. “Kui võtta arvesse viis riigieksamit ja langetada tasuta kohtade lävendit, peaks saama üsna selgeks, kes tasuta kohta väärivad,” kostab ta.
11. klass oli Chrisi meelest palju kergem, kui ta arvanud oli. Sõbrad ja tuttavad olid teda enne ka hirmutanud, et tegu on kõige raskema klassiga gümnaasiumiastmes, aga õppetööle keskendudes ja ka ise tahtes polnud tema sõnul kuigi raske.
Õppimistahet Chrisil aga jagub ning ta kavatseb õpinguid jätkata Tallinna Tehnikaülikoolis informaatika erialal.
Selles, kas võlgnevusteta õppimine ja ettenähtud õppekava täitmine talle jõukohane on, ei kahtle noormees põrmugi.
“Nende tulemuste saavutamise peale ma isegi ei mõtle,” kinnitab Chris Kokka. “Sihin ikka kõrgemale, viite ja tähtede poole.”
