“Inimesed käisid postkontoris kogu aeg – see oli kindel koht, kui tahtsid kedagi näha või kellegagi rääkida,” ütleb pensionär Maire Vikat. Ta saab aru, et Eesti Post ei pea tagama inimestele kohtumiseks kohta, kuid pärast side kinnipanekut pole ka enam kuskilt ristsõnu osta ja häda on lihtsamategi teenustega.