Jooksev karu Foto: Malene Thyssen (Wikimedia)

„Hiljutise fotograafi rünnanud karu intsidendi ajendiks tundub olevat ootamatu kohtumine,“ ütles Eesti Jahimeeste Seltsi president Margus Puust.

„Välistatud pole ka see, et eemal võisid olla pojad, keda karu kaitses,“ selgitas Puust ja lisas, et väide, et karu ründas sellepärast, et teda Eestis kütitakse ei vasta tõele.

„Karude küttimine ei tekita nendes soovi inimesi rünnata, vaid vastupidi, annab põhjust inimpelgusele, mis on kahjude ärahoidmise kõrval üks küttimise eesmärkidest,“ tõdes Puust. „Kindlasti tasub aga karuga kohtudes olla ettevaatlik ja võimalusel lähemat kokkupuudet vältida."

Jahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk, kellele võib kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil pidada varitsus- või hiilimisjahti, v.a poegadega emakarule. Pruunkaru küttimismahu otsustamisel arvestatakse karu asustustihedust, juurdekasvunäitajaid, arvukuse muutust viimase nelja aasta jooksul, eelnevate aastate küttimisstruktuuri ning kahjustuste ulatust. Karujahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. augustist 31. oktoobrini.

„Metsas liiklejatel on aegade jooksul karudega ikka kokkupuuteid olnud,“ selgitas EJSi tegevjuhi asetäitja Andres Lillemäe. „Karu on looduses toiduahela tipus ja inimpelgus säilib temas ainult küttimise tõttu.“

Ta selgitas, et kui ei ole küttimissurvet, võtab karu inimest kui konkurenti, keda tuleb maha suruda ning selle tagajärjel võivad juhtuda aga traagilised õnnetused.

„Samuti tuleb kokkupõrkeid karudega ette mujal, ent sellest hoolimata peetakse neile jahti,“ ütles ta ja lisas, et näiteks Alaskal kütitakse lisaks baribalidele ka pruunkarusid ja neile on riigi poolt määratud kindel küttimisaeg ja -piirkond.