PROOVISÕIT: Ignis jälle platsis
Suzuki Ignis, mis vuras tänavatel 2000. aastate alguses ja on nüüd jälle platsis, tundub mõneti kummaline. Temas on koos vastandite ühtsus ja võitlus.
Ta on uus, aga temas peitub ka killukeste kaupa autonduse ajalugu, ta on kogult väike, aga tahab (ja suudab) ka kehvemate teeoludega silmitsi seista.
Alustame sõidust endast. Sidur tuleb julgemini lahti lasta, siis sööstab Ignis teele ilma üleliia urisemata ja undamata. 1,2 liitrine mootor veab parajasti nõnda palju, kui vaja on, jätmata ruumi niisama lõbutsemiseks. Alumistel kiirustel on ta krapsakam, ülemistel, kui ka neli inimest autos, peab möödasõiduks eraldi valmistuma.
Aga ega Ingnis maateedel mööda sõitmiseks polegi loodud. Tema magnet on nelikvedu, intelligentne muidugi. Nii võib see, kelle kodu maal või kellel maakodu, pöörata ka kõva kattega teelt kõrvale. Kui just mülkaga tegemist pole, talub see auto pinnast hästi. Vahe maapinna ja kere alumise serva vahel on ka piisav, et madalam mätas kenasti kõhu alt läbi mahuks.
Kruusateed neelab Ingnis päris meeldivalt, ehkki tuleb arvestada, et auto on küllalt kitsas ja üsna kõrge. Pealegi ilmneb vedrustuses teatav vastuolu: auto hakkab pisut kõikuma juba siis, kui end salongis tugevamini liigutada, samas on vedrustus niisugune, et sõites üles randist, kus asfaldikihi panijad töö pooleli jätnud, tekib tunne, nagu oleks trepiastme võtnud.
Nii et päris põrutuskindel Ignis pole. Aga küllap tuleb see miinus raskemates oludes kasuks. Sügisene ja pisut juba pehmemaks vettinud pinnasega proovisõit lubab aga ennustada, et selle autoga saab ka talvel, kui hanged just põlvini pole, teekonna plaanide kohaselt lõpuni viia.
Ruumikuselt on Ignis nn püstine. Vaatamata sellele, et auto nina on pakiruumi tagumisele servale suhteliselt lähedal, mahuvad ka pigem pikka kasvu sõitjad nii esi- kui ka tagaistmetele kenasti ära. Istud küll nn püsti, aga kitsas pole.
Kui tagumisele istmele kandidaate pole, aga pakke kaasas keskmisest rohkem, saab kahe eraldi tagaistme puhul neid edukalt salongi suunas nihutada. Aga ka ilma selle abinõuta võib täiesti keskmise hulga pagasit kaasa võtta.
Auto sisekujundus on segu minevikust ja tänapäevast. Ekraanile ja tagurduskaamerale pakub tausta nn ventilatsiooniplokk, kus pööratavad nupud põhimõttel „vasakul külmem, paremal soojem“ ning „vasakul vaikne, paremal tuul“. Minevik ja kaasaeg saavad kokku ka välimuses, kus konservatiivsus pigem peale jääb.
Samas ütlevad kaupmehed, et niisuguseid Ingniseid saadakse müümiseks hoopis vähem kui ostjad neid tarvitaks. Lõunaeurooplased ampsavat need enne ära, et omandada auto, mis ka kuhugi parkima mahuks. Kuidas saab olema Eesti kogemus Ignisega, selgub peagi. Et asi enda jaoks selgeks teha, kulub üks euro vähem kui 14 000.
