PROOVISÕIT | Kirglik peretormaja Peugeot 508 SW
Universaalkerega auto perele suunatus ei vähenda tema mõnusat sportlikkust, väljakutsuvad detailid, seda eriti ninaosas, lubavad aimata lõvi jõudu. Hämar aeg annab disainile lisamõõtme, õigemini annavad selle vahvalt kujundatud tuled.
Tulede jõudu oli hämaral augustiööl võimalus ka mitmel korral tõsisemalt tarvitada. Nii nende, aga ka hästi toiminud pidurite töö tulemusena jäid sel ööl terveks nii auto kui ka kolm rebast, kes ootamatult, kuid ilmselt mitte enesetapumõtetega teele kargasid.
Et see teema täielikult lõpetada, siis head pidurid päästsid järgmise keskpäeva paiku ka kitse. Napilt, kuid kindlalt. Aga autol on ka automaatne hädapidurdussüsteem.
Mugav ja ruumikas
Nagu eelnevast nähtub, võtsin uue Peugeot 508 SWga ette pika teekonna. Ladusin pakiruumi magamisvarustust ja vahetusriideid täis – mahtus küll, ehkki hästi pikana tunduva auto puhul oleks eeldanud visuaalselt veelgi suuremat pakiruumi.
Ruumi kiituseks võib aga öelda, et ligipääs ja laadimine olid mõlemad tasemel – luuk avanes peaaegu et ise ning pagasiruumi põhi oli sisuliselt põlvekõrgusel, lisaks tekitas tagumiste istmete ette kallutamine suure sileda põhjaga tervikruumi.
Salongis võisid sõitjad end ikka tõeliselt mõnusalt välja sirutada, sealhulgas tagaistmel. Juht sai ennast väga mugavalt tunda: kõigi tarvikute kujundus oli käe- või silmapärane, lisaks veel elegantne. Suur puutetundlik ekraan, kuhu saab kuvada 360° kaamerapildi, digitaalekraaniga näidikuteplokk, kuhu ilmuvad ka mitmed liiklusmärgid.
On siiski ka üks muutus, mis minu jaoks tundub miinusena. Nimelt, kui ma oma vanasse 508sse tagasi istusin, tundus see hulga avaram ja juhi vaateväli laiem. Uue puhul oli mu pilk 45° paremale aga üsna kaetud piilarist ja kaasreisija alla lastud päikesesirmist. Vähe loeb siin tõsiasi, et uuel autol on „madalad küljeaknad ning aknaraamideta uksed“.
Emotsioon jõust
Rool on väike, sportlik, loomult täpne ja head manööverdamist võimaldav. Ka Eesti kagunurga kitsamatel teedel oli võimalik ühe resoluutse või paari kergema manöövriga 180 kraadine suunamuutus teha. Käigukang on aja jooksul taandunud otsekui mugavaks mänguasjaks – vaid õige suuna vajutamise vaev.
Võimsust oli autosse laotud vägagi kenasti, 165 kW. Ning tuleb tunnistada, et kõik see ka rakendus täiel määral. Möödasõidud olid kiired ja turvalised, lisaks emotsionaalne heaolutunne võimsast sõiduriistast. Juba liikuv auto ärkas otsekui teist korda, kui resoluutselt gaasipedaali vajutasid.
Kui osta piisavalt kallis auto, on võimalik seadistada selle vedrustust ja dünaamikat neljas erinevas sõidurežiimis: ECO, Normal, Sport ja Comfort. Mis pisut häiris, oli ilmselt suurte velgede ja rehvide tulemus: laudsileda tee puhul tundus kõik väga hea, aga pisut soonelise või joonelise korral lasi auto end neist liialt mõjutada ning hakkas rooli juhi valdusest isegi veidi ära kiskuma (seda üritas ka aktiivne sõiduraja hoidmise süsteem).
Et kõik eelnev enda kasutusse saada, tuleb minimaalselt välja käia 28 500 eurot. Varustust ja väärtust lisades jõuavad hinnad lõpuks 40 000 alla ja korraks sealt ülegi. Oluline lohutus on siinkohal, et auto kütusekulu on madal, ökonoomseima mootori puhul isegi 3,7 liitrit 100 km kohta.
