PROOVISÕIT | Mõnus ja mõistlik Honda CR-V hübriid

Honda CR-V Hybrid on just niisugune auto, mida mõistlik, aga ühtlasi keskmisest rahakam inimene vajada võiks.

Mugav, hea vaateväljaga, piisavalt ökonoomne ja olekult väärikas. Kui ainult neid prooviauto rohkem kui 40 000 eurot meie vahel poleks ... Kuigi, eks tagasihoidlikuma varustuse ja seetõttu madalama hinnaga võimalusi on ka, esimene valik algab 30 890 eurost.

Vaadates reklaame prooviauto külgedel, peaks kaheliitrise mootori ja 135 kW võimsusega sõiduk läbi saama bensiinikuluga 5,5 liitrit 100 km kohta. Selles usus heitsin pilgu konkreetse auto senistest proovisõitudest ekraanile jäetud keskmisele: 7,1 liitrit 100 km kohta. Aga iga saja kilomeetriga, mis ma lubatud sõidukiiruse piires läbisin, kulu langes. Ning kui Honda tagasi andsin, seisis tablool 5,6 liitrit 100 km kohta. Lubatu pidaski paika.

Kurvis niisama lihtsalt ei kalluta

Selle ökonoomsuse juures oli autol ka parajalt võimet edasi liikuda ning "ökonoomse" režiimi kõrval sai valida ka sportliku. Loomulikult, kui pedaalile suruda, eks auto tormab ka, aga tõlgendan Honda CRV Hybridi siiski esmalt sellise juhi autona, kes eelistab 5,5-liitrist keskmist kütusekulu ja selle eelduseks olevat mõistlikku edasiliikumist.

Omapärane on uue Honda käigulüliti. Kangist, sellest autode kunagisest kultusesemest, on Honda täiesti loobunud (selle hüdriidlaheduse puhul pole ju traditsioonilist käigukastigi) ja asendanud ta ülalt alla kulgeva lülitireaga, kus nii edasi- kui ka tagasiliikumise jaoks eraldi klahvid. Esialgu veidi mõtled, aga mõne aja möödudes leiad otsitu piisavalt kiiresti.

Väga mõnus oli HR-Vga manööverdada. Rool edastas juhi soovid autole meeldivalt täpselt. Viimane andis julguse läbida ka Türisalu pangalt laskuv kurv harjumuspärasest (mitte lubatust) suurema kiirusega. Tulemus oli oodatud: auto püsis soovitud trajektooril, kordagi ei tekkinud muljet, et äkki on kiirus selle kurvi jaks liiga suur. Ka mitte just pehme vedrustusega jäin väga rahule.

Hoiatab ja vajadusel ka aitab

Nagu juba klassikaks saanud, oli ka uude Hondasse integreeritud igasugust turvavat, hoiatavat, meelde tuletavat ning juhi eest otsustavat tehnoloogiat. Otseselt üllatas aga see, kui hõlpsasti sai telefoni meediasüsteemiga ühendada: ühendad ja juba ongi kõik seitsmetolliselt ekraanilt näha. Lisaks võimaldas helisüsteem muuta Honda salongi väikeseks kontserdisaaliks.

Auto on ruumikas, mis eriti selgelt tuleb ilmsiks tagaistmel, kus ka rohkem kui 1.80sed sõitjad võivad rahulikult jalgu sirutada. Juhiiste on mõnusalt suur ja hästi sätitav, käetugi istub väga hästi käe alla ning omakorda selle alla mahub väga praktiline panipaik.

Tagumised istmed saab maha kallutada nii, et seljatoed jäävad pakiruumi põhjaga samale kõrgusele. Seda, kui kõrgele tagaluuk tõusta tohib, saab hõlpsalt reguleerida.

Nii auto salong kui ka välisilme mõjuvad värskena, kõik elemendid tunduvad loomulike, mitte vaataja silma jaoks otsitutena. Soliidsuse kõrval on linnamaasturi uutesse kujundusjoontesse suudetud sättida ka sutsuke sportlikkust ning peidetud maastikuvõimekust.

Väidetavalt on CR-V välist kuju mõjutanud ka soov tuuletakistust vähendada. Kas sel või muul põhjusel on Honda salongis piisavalt vaikne.

Tulevik on pigem helge

Kõike seda kokku võttes, et Honda CR-V võib peagi saabuvat 25. sünnipäeva tähistada optimistlikult. Müügi pool on seni läinud hästi ja uut autot hinnates pole põhjust, miks edaspidi peaks teisiti minema.