PROOVISÕIT | Suurt turuosa kiikav Škoda Scala
„Skulptuursed vormid, dünaamilised elemendid ja efektne valguse-varju mäng,“ ütlevad turundajad. Publik tänaval aga Scalale imestades järele vaatama ei jää ning sõpradega teemakohast arutelu üles ei võta.
Pigem võib tõeks pidada auto loojate väidet „selgete joontega välisdisain, pärit ideeautolt Vision RS“. Eesti keeles: korralik ja väljapeetud asi (kui peeglid välja arvata).
Selgete joontega joonistatud Scala on maanteedel vägagi terane ja sealjuures ökonoomne, vastates niiviisi publiku kahele suurele (või siis ka esimesele-teisele) ootusele. Tõsi, bensiinimootoreid (ka kolmesilindrilisi) ma proovida ei saanud, aga 1,6-liitrine ja 85-kilovatine diisel on päris kena tormaja, seda koos seitsmekäigulise automaatkastiga.
Auto (Scala Ambition, 1,6 TDI 85 kW, 7-käiguline DSG) jõuab sajakilomeetrise tunnikiiruseni 10 sekundiga ning kokkuvõttes tippkiiruseni 200 km/h – mida ma küll ise järele ei proovinud. Keskmiseks kütusekuluks kuulutavad tootjad 4,2 liitrit sajale, mina sain mitme lühema maanteejupi keskmiseks 3,8. Arvestades 50-liitrist paaki võib ühe täiega niiviisi kulgeda 1200-1300 km kanti.
Käed roolile, juht!
Prooviauto hind oli 25 500 eurot, mis on hoopis midagi muud, kui kõneleb kiri auto uksel (vt fotot). Tõsi, sõidetud auto baasmudeli hind on 21 400 eurot.
Järgmine varustustase – alt üles Active, Ambition ja Elegence – lisab ka kõiksugu tehnoloogilisi abimehi. „Võta roolimine üle!“ kõneles kiri mulle, kui sõrmed rooliratta ümber liialt lõdvaks lasin. Aga hajameelsuse vastu võisin seada autole ka näiteks kiirusepiirangu.
Tegelikult on käsi ilma käskimatagi päris mõnus roolil hoida, sest Scala on hea kuuletuja ning kindel teel püsija, juhi abiks korralik vedrustus.
Ruumi – kuigi auto võiks oma päritolu arvestades olla pigem pisike – jätkub kenasti. Esiistmetel on seda küll, tagumisel piisavalt ja pakiruumis parasjagu. Kõiksugu kinnitusvõrgud ja konksud lisasid pakiruumile parajalt praktilisust, tagaistmete kallutamise võimalus aga üllatavat ruumikust.
Meeldivalt vaikne oli salongis ka.
Ambitsioonikas etteaste
Kogu ruum on Scala puhul vaoshoitult, ent maitsekalt kujundatud. Kui aga taas appi võtta turundajate keel, on disain „nõtketest kaartest tulvil ja emotsioonirikas“. Käetugi istus kenasti juhi küünarvarre alla, puutetundlik ekraan oli piisavalt suur. Ning materjalid ei mõjunud odavatena (see võib olla ka varustustaseme pluss).
Kõike seda kokku võttes võib väita, et praktilise meelelaadiga Eesti publiku tähelepanu Scala kindlasti pälvib. Valem, millega tšehhid publikut veenavad, tundub iseenesest lihtne: paku suuremat, kui publik ootab, tee seda pisut odavamalt, kui ostja kardab. Jääb vaid oodata ja vaadata, kuidas ta müügiedetabelites ülespoole liigub.
