Est-For Invest juhatuse liige Aadu Polli selgitab, et tegemist on nn energiapositiivse ettevõttega, mis lahtiseletatult tähendab, et tootmiseks vajamineva tooraine vähemkvaliteetse osa baasil toodetakse endale ka vajaminev energia. Nimelt läheb katlasse tselluloositootmise kõrvalprodukt ligniin, mida tootmise käigus tekkib umbes 40% (45% on tehase toodang ehk paberitootmise tooraine puidukiud) ja millele esialgu ei nähta muud rakendust. Lisaks on tooraine hulgas niikuinii puukoort ja muud, mis otseselt puidukiu tootmiseks ei sobi.

"Esialgu on meil eesmärgiks, et eraldi kütet tehas ostma ei hakka, kogu kütteks vajaminev puit on selle üldise toorainevajaduse, kolme miljoni tihumeetri, hulgas," kinnitab Polli. "Ligniin on tegelikult aga tooraineks veel paljudele asjadele, sellest saab toota näiteks süsinikkiudu, aga sellega saame tegelema hakata paar-kolm aastat pärast tehase käivitumist."

Tehase töö kõigus tekib jääkprodukt ligniin (black liquor), mis pärast kampolseebi eraldamist (kasutatakse tallõli tootmiseks) põletatakse. Tekkivat soojust kasutatakse tootmisprotsessis auruna ja ülejäävat auru elektrienergia tootmiseks. Puidurafineerimise tehases tekkib sõltuvalt tootmismahust elektrienergiat 511–680 GWh/a, suurem osa sellest kasutatakse tootmises, elektrivõrku müümiseks jääv ülejääk oleks 191–255 GWh/a.

Tehase taastuvenergiaks liigituva elektri tootmisvõimsus on 67–89 MW, mille lisandumine suurendaks Eesti taastuvenergia tootmisvõimsust 16–22%, taastuvtoormest toodetava elektri tootmine aga suureneks isegi üle 50%. Tehase poolt võrku müüdav elektrienergia moodustaks 15–20% taastuvast toorainest toodetud elektri kogutarbimisest Eestis 2015. aastal.
Puidukiu tehase äriplaani pole taastuvenergia toetuste osa sisse kirjutatud ja sellega ei arvestata.

Praeguste plaanide kohaselt võiks Tartu lähistele Suure-Emajõe äärde kavandatav puidurafineerimise tehas käima minna kõige varem 2022. aastal.