Rahaasjade ABC välisreisil
Hoolimata sellest, et deebet- või krediitkaardiga on võimalik üldjuhul paljudes riikides ostude eest maksta, tasub kaasa võtta ka mõningane varu sularaha sihtriigi valuutas. Kui sõidad riiki, kus ei kehti euro ja pead valuutat vahetama, saad seda teha nii Eestis kui ka sihtriigis. Eestis võid valuutat vahetada nii pangakontorites kui ka valuutavahetusfirmades, kuid kuna vahetuskursid on erinevad, uuri, kus soodsamat kurssi pakutakse. Kindlasti küsi enne tehingut, kas selle eest võetakse komisjonitasu. Reisikulude kalkulaator aitab reisikulusid planeerida ja seega ka sularahavajadust hinnata. Vaata kalkulaatorit siit.
Sularaha väljavõtmine maksab
Kui sul tekib vajadus välismaal sularahaautomaadist deebetkaardiga raha välja võtta, tuleb selle eest tavaliselt maksta teenustasu. See koosneb üldjuhul kahest osast: fikseeritud tasu ja teatud protsent väljavõetavast summast. Kui sinu pangal on sularahaautomaate su reisi sihtkohas, näiteks Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Venemaal, siis võib sinu jaoks sealsetest oma panga automaatidest raha välja võtmine olla teenustasuta. Kui peaksid mingil põhjusel võtma sularaha välja krediitkaardiga, küsitakse selle eest pea alati teenustasu.
Tarbijaveebis minuraha.ee on olemas võrdlustabel kümne panga teenustasude kohta ning sealt saad vaadata, kas ja kui suurt teenustasu sinu pank võtab, kui peaksid välismaal sularahaautomaadist deebetkaardiga raha välja võtma. Teenustasude võrdlustabeli leiad siit.
Tabelist selgub, et näiteks kolm panka küsivad deebetkaardiga sularaha väljavõtmise eest välismaal 2,5% väljavõetavalt summalt pluss 2 eurot. Seega kui võtad 100 eurot, kulub teenustasuks 4 eurot ja 50 senti. Kui oled riigis, kus pole käibel euro, pead üldjuhul arvestama valuuta konverteerimistasuga, seda ka kaardiga makstes.
Sularaha ja pangakaartidega välismaal kasutamisest loe lähemalt siit.
Õnnetus ei hüüa tulles
Kuna haigestumine võib tabada kõige ebasobivamal hetkel, näiteks päev enne reisi algust või reisi ajal, tasub mõelda, kas oleks vaja osta reisikindlustus. Reisikindlustuse leping hõlmab tavaliselt meditsiiniabikindlustust ning selle eesmärk on hüvitada sulle ootamatu haigestumise või õnnetusse sattumise tagajärjel tekkinud kulud. Levinumad lisakindlustused, mida saab juurde osta, on pagasikindlustus ja reisitõrkekindlustus. Pagasikindlustus on mõeldud kahjude hüvitamiseks, kui su pagas varastatakse või hilineb, kaob või kahjustub transpordifirma süül. Reisitõrkekindlustuse eesmärk on kindlustada reisi ärajäämise, katkemise või hilinemise vastu.
Kui otsustad reisikindlustuse osta, küsi pakkumisi vähemalt kolmest seltsist, sest tingimused ja hinnad on erinevad. Mõtle ka sellele, milliste riskide vastu kindlustamine sinu jaoks eriti oluline on. Kindlasti uuri tähelepanelikult välistusi ehk juhtumeid, mille puhul kindlustusseltsil ei ole kohustust sulle hüvitist maksta. Näiteks meditsiiniabikindlustuse puhul ei hüvitata üldjuhul kroonilise haiguse ägenemisest tingitud kulusid, samuti ei saa hüvitist, kui olid õnnetuse toimumise ajal joobes. Reisitõrkekindluse välistus on reeglina see, kui reis peaks ära jääma või katkema streigi tõttu. Reisikindlustuse kohta saad lähemalt lugeda siit.
Kui reisid Euroopas, võid kaaluda, kas reisil arstiabi saamiseks võimaliku haigestumise või õnnetuse puhul piisaks ka Euroopa ravikindlustuskaardist. Kaarti saavad Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed Haigekassast tasuta taotleda ning see annab õiguse arstiabile Euroopa Liidu riikides, Norras, Šveitsis, Liechtensteinis ja Islandil. Loe lähemalt siit.
Euroopa ravikindlustuskaardi olemasolu ei tähenda siiski seda, et kui peaksid vajama arstiabi, on kõik tasuta. Esiteks ravikindlustuskaart erapraksistes ei kehti, nii et tuleb leida riiklik raviasutus. Seal tuleb sul maksta patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, haiglas viibides voodipäevatasu jne), mis on riigiti erinevad. Teiseks ei kata kaart transpordikulusid ühest riigist teise – näiteks kui juhtub raske õnnetus ja ravi tuleb jätkata Eestis, kuid su kodumaale toomiseks on võimalik kasutada ainult lennutransporti.
