Projekti maakonnaplaneeringute ekspert Pille Metspalu kommenteeris, et Harjumaa uut trassialternatiivi peavad kõige vähem häirivamaks ka Rae, Kiili, Saku valla esindajad, kellega on koostööd tehtud. “Lisaks mõjutab see esialgsete hinnangute kohaselt vähem asustusalasid ja asulate arenguperspektiive, on tehniliselt hõlpsamini teostatav ning võimaldab perspektiivis liita eraldi harudena tootmisalasid Tartu mnt piirkonnas ja mujal," lisas Metspalu.

Juhtkomitees otsustati võtta võrdlusse ning viia läbi analüüs ka Rapla maavanema ettepanekule täiendava trassialternatiivi osas Raplamaa põhjaosas, mis möödub Kohila alevist kaugemalt idapoolt. Teadmiseks võeti informatsioon Põhja-Pärnumaal Vändra ja Are vallas kulgevast kahest trassialternatiivist.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamise protsessis on toimunud trassialternatiivide põhjalik võrdlemine ning nende tutvustamiseks toimus kokku 15 avalikku arutelu Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha Vabariigi Valitsus eesoleval sügisel.

Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamisega, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude jne lahenduspõhimõtted, mille tutvustamine on kavandatud eesolevale talvele. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.