Küsid lautri, võtad sadama – selline on olnud ärimeeste loogika Läänemaal Hanila vallas OÜ Kodiarose Uus-Kutsari kinnistul. Foto: Viio Aitsam

Ühel heal päeval ootab riikliku looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Eve Mägit ees hämmastav vaatepilt. Ta on läinud Hanila valla Pivarootsi külla vaatama, kas sealsele Natura alale on võimalik ehitada suvilat, nagu maaomanik on soovinud. Ent mis ta näeb - suvila on juba olemas!

Lisaks sellele, et tegu on Natura 2000 lindude hoiualaga, on ses piirkonnas Puhtu-Laelatu looduskaitseala, mis on ka rahvusvahelise tähtsusega Ramsari märgala. Muidugi kehtib seal ka tavapärane rannaäärne ehituskeeluvöönd.

 Mõis rannaniitudel

See ootamatult avastatud ühepereelamu mõõtu suvemaja Pivarootsi küla Otsa kinnistul kuulub osaühingule Kodiaros, mille juhtfiguur oli veel hoone ehitamise ajal tuntud ehitusettevõtja Andres Kogeri poeg Kaarel Koger.

Hoone lõhnab alles värskest puidust. Maja juurest otse randa viib kõrge kitsas kruusa-vall. Kui astuda piki valli, mis ilmselt katab hoone kanalisatsioonisüsteemi, avaneb puude vahelt varsti merevaade.

Siin tahaks muidugi suvilat pidada, kuigi autoga veel vastse ehituse juurde naljalt ei pääse - maantee ja rannajoone vahel jooksvad teed on sõiduauto jaoks kohati põhjatud.

Ent autosid liigub siin alalõpmata - eestlast kisub vastupandamatult mere äärde.

Otsa kinnistu lähedal asub teinegi OÜ Kodiarose krunt, rannaga piirnev Uus-Kutsari kinnistu. Kunagisi rannaniitusid ja kadastikke, mis siin umbes 30 hektari suurusel kinnistul kunagi olid, ei tunne enam keegi ära. Alale on ehitatud tõeline mõis seitsme hoone, kunstmäe, tiikide, ilmatu suure golfiväljaku ja valgustatud jalutusteedega ning ehitamisjärgus sadamaga. Eriti muljetavaldav on piki kiviaeda istutatud suurte puude allee, kus puuvõrad on kasvu suunamiseks raudraamidesse seotud.

Kellele kõik need uhked ehitised ja rajatised kuuluvad, ei soostu OÜ Kodiarose praegune juhatuse liige Aive Kukk ütlema. Sõnab vaid, et siia tuleb puhke- ja koolituskeskus. Sellest ei ole midagi kuulnud ei Hanila vallavanem Arno Peksar ega ka looduskaitsekeskuse Hiiu-Lääne regiooni töötajad. Nende teada on hoonete suunitlus erakasutus, mitte teenindus. "Ka ehitusload on niimoodi väljastatud," ütleb Peksar, kes on Uus-Kutsari asjus seni suhelnud peamiselt Kaarel või Andres Kogeriga.

Krediidiinfo andmeil on OÜ Kodiarose omanik Skandinaviska Enskilda Banken Ab Clients.

Üks on selge - siinne pargiala, mets ning suurem osa metsa ja ranna vahele jäävast kadastunud loopealsest (mitte golfiväljakud) kuulub Rame hoiualasse. Rannaniit jääb Puhtu-Laelatu kaitsealale.

 Lautri asemel sadam

Otsa kinnistu suvilat püütakse tagantjärele detailplaneeringuga seadustada ja ebaseaduslikku ehitamist menetleb keskkonnainspektsioon. Samal ajal mässab osaühing Kodiaros Uus-Kutsari kinnistul oleva sadamaga. Tegelikult andis Hanila vallavalitsus siia loa ainult lautrikoha rajamiseks.

Praeguseks kujutab lauter endast juba kapitaalset sadamat, mille rajamisest looduskaitsekeskus jälle täiesti juhuslikult teada sai. Seda siis, kui kaitse planeerimise spetsialist Eve Mägi mullu kevadel Uus-Kutsarile lähimal laiul linnuloendust tegi. Nn mõisakinnistu rannal möllasid masinad ekskavaatoriga eesotsas.

"Mis seal toimub?" uuris Eve Mägi regioonikontorisse tagasi jõudes. Kellelgi polnud aimu. Lõpuks selgus, et vallavalitsus oli andnud loa paatide hoiukoha tegemiseks, kohapeal vaatavad aga vastu suurte kivimürakatega kaldakindlustus, kai, väike muul.

"Osaühing Kodiarost on karistatud vee erikasutusloata süvendamise eest 22 000 krooni suuruse trahviga," märgib keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. Inspektsioon on teinud Hanila vallavalitsusele, kes andis lautri (!) ehitamise loa välja kaitseala valitseja ehk Läänemaa keskkonnateenistusega kooskõlastamata, ettepaneku ehitusluba tühistada, kuid vald ei ole pidanud seda võimalikuks ega ka vajalikuks.

Hanila vallavanem Arno Peksar põhjendab, et vallal pole mõtet siia-sinna rapsida samal ajal, kui käib sadama kohta tagantjärele käivitatud keskkonnamõjude hindamine. Selle alusel otsustatakse nagunii ka rajatise saatus.

Kuni tänavu kevadeni osaühing Kodiarost juhtinud Kaarel Koger ei soostunud omavoliliste ehitiste teemat kommenteerima, öeldes, et pole enam aprillikuust alates osaühingu juhatuse liige ega firma tegevusega kursis.

Uus juhatuse liige Aive Kukk ei ole aga nõus, et tegu on sadamaga. "Me ei tee ju siia mingit naftaterminali, pigem on see mõeldud ikka lõbustuseks." Ja lisab siis, et sadamat pole keelatud kasutada ka külaelanikel.

Tegelikult on keskkonnamõju hindamise programmis kirjas, et Uus-Kutsari maaüksusel asuv lauter on kavandatud rekonstrueerida ja kohandada just kohalike elanike mootorpaatide ja kohalike kalurite teenindamiseks, kuna vana kalurite ehitatud lauter on kasutuskõlbmatu.

Ent külas leidub kahtlejaid, kas eramaadel asuvat sadamat ikka tegelikkuses kasutada saaks.

Kiikame ka Läänemaa Hanila vallast mitte kaugele Pärnumaale jäävasse Varbla valda. Sealses Paatsalu külas Pärnu kalaärimehele Arvin Peksile kuuluva Salumetsa kinnistu pinnasetööd on võrreldavad Uus-Kutsaril tehtuga. Juba ainuüksi kinnistu juurdepääsuteele on kulunud koormate kaupa kruusa.

Rannajoon on suurte kividega kindlustatud ning poolelioleva maja ja mere vahele rajatud võimas tiik. Kogu pind on muljetavaldavates mõõtmetes värskelt täidetud, mullaga kaetud ja planeeritud.

Eve Mägi teab, et pärast keskkonnainspektsiooni sekkumist on siin ehitustööd peatatud. Keskkonnainspektsioon aga märgib, et maja ehitamine käib 100 meetrit ehituskeeluvööndist kaugemal, mistõttu see inspektsiooni huviväljas ei ole.

Ehituskeeluvööndisse rajatud tiigi pärast on ärimees Arvin Peks saanud inspektsioonilt 6000 krooni suuruse trahvinõude. Ärimees Peksilt endalt ei õnnestunud kommentaari saada ja ka meili-küsimusele pole ta siiani vastanud.

Hoolimata trahvidest, jätkuvad nii Pärnumaal Salumetsa kinnistul pinnase- kui ka Läänemaal Uus-Kutsaril sadama ehitamistööd rahulikult edasi.

Salaelu käib mujalgi randades. Alles hiljuti avastas looduskaitsekeskus taas ühe ebaseadusliku sadama, mis jääb samasse Pärnu- ja Läänemaa piirile.

 Kuidas takistada omavoli?

Kaitse planeerimise spetsialist Eve Mägi arvab, et miski ei muutu enne, kui asjaosalised asutused seadust täitma hakkavad. Teisisõnu: kui ehitis on ebaseaduslik, tuleb see lammutada.

"See on ainus asi, mis paneks omavolilised ehitamised seisma," ütleb Mägi.

Hanila vallavanem Arno Peksar väidab aga, et iga juhtum on isemoodi ja neid hinnates tuleb vaadata, kas ehitamisega on tekitatud kahju. Samas möönab Peksar, et ebaseaduslike ehitiste probleemiga tuleb vallavalitsuses tegelda pidevalt. Umbes pooled rannikule ehitajatest on tema hinnangul korrektsed ja teine pool tahab "lasta üle nurga".

"Minu arvates ei ole asi selles, et inimesed ei tea, kuidas asjad käivad. Pigem tahetakse kiiresti kõik kätte saada. Ei arvestata, et eriti siis, kui ehitustegevus käib kalda lähedal, läheb paberite kordaajamiseks paratamatult rohkem aega," märgib Peksar.

Varbla vallavanem Sivar Tõnisson on märganud, et ehkki inimesed üldiselt teavad, et hoonete ehitamiseks on vaja luba, arvatakse tihti, nagu võiks nii-öelda väiksemaid asju (lautrid, kraavid, tiigid jms) loata ehitada.

Tõnisson ei jaga oma Hanila kolleegi arvamist, nagu oleks ehitamise seaduslikkusega probleeme igal teisel rannikule ehitajal: "Enamik eestlastest ikka hoiab oma maad ja kodu."

Samas on Varbla kandiski neid, kes kipuvad asjade käigust ette ruttama ja arvavad, et teevad oma ehitised valmis põhimõttel, et küll pärast seadustada jõuab. "Seda ei tehta teadmatusest. Arvan, et see on teatud seltskonna mentaliteet, mis kipub olema rahakusega seotud," leiab Tõnisson.

Samas nendib ka Varbla vallavanem, et vallad tõesti ei kiirusta omavoliliste ehitiste puhul lammutuskäsku andma - seda oleks üsna keeruline ellu viia ja enamasti tähendaks see kohtus käimist.

Alati poleks lammutamine ka mõttekas. "Hoone lammutamine on vähemalt teoreetiliselt võimalik, aga muude rajatiste puhul ei pruugi likvideerimisotsus alati õige olla," ütleb Tõnisson, tuues näiteks tiigi, mis tema meelest ei ole loodust kahjustav objekt ja mille kinniajamisest võib rohkem kahju kui kasu saada.


Mis saab ebaseaduslikest ehitistest?

2007. aastal registreeris keskkonnainspektsioon kokku 215 ranna ja kalda piiranguvööndi kaitse nõuete rikkumist. Neist 24 olid seotud ebaseaduslike ehitiste ja rajatistega. Selliseid rikkumisi oli kõige rohkem Pärnumaal (10 juhtumit) ja Harjumaal (6).

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul (pildil) ütles, et ehitiste-rajatistega seotud protsessid on pikad. "Kui rikkumise avastame, pöördume kõigepealt kohaliku omavalitsuse või kaitseala valitseja poole, sest nende otsusest oleneb, mis ehitisest edasi saab, kas nad näevad võimalust selle seadustamiseks," lausus Tuul.

Paljudel juhtudel alustatakse Tuule sõnul ehitamist enne detailplaneeringu kehtestamist ja hiljem ehitusluba ikkagi saadakse. Kui ei, alustab inspektsioon haldusmenetlust.

"Võib öelda, et lammutamine on viimane variant," ütles Tuul. "Enamasti on tegemist kergemate ehitiste-rajatistega - kuurid, paadikuurid jms. Neid annab mõnel juhul ka lihtsalt piiranguvööndist kaugemale lohistada või minema viia. On ka ratastel ehitisi.

Mida varem me ebaseadusliku ehitise-rajatise avastame, seda parem. Kergem on lammutada-likvideerida ehitise vundamenti ja algusjärgus olevat rajatist."

Inspektsioonil eraldi arvestust sundlammutamisele läinud ehitiste kohta ei ole.

Mõnikord lammutab ebaseadusliku ehitise omanik ise, ootamata ettekirjutist. Üht sellist näidet kuulis Tuul hiljuti Tartumaalt.