Arupärijad soovisid teada, millist mõju avaldab Eesti omavalitsuste arengule ja jätkusuutlikkusele ning riigi regionaalpoliitikale tervikuna omavalitsuste võimekuse ebaühtlus.

Ratas nentis, et hetkel on kohalikud omavalitsused oma võimekuselt erinevad. „Omavalitsuste väiksuse tõttu puudub suurel osal neist teenuste osutamiseks vajalik elanike maht ja eelarveline võimekus, et koondada piisavalt kompetentse,“ ütles Ratas. Tema sõnul on väikestes omavalitsustes raske palgata ülesannete täitmiseks vastava kvalifikatsiooniga ametnikke ja töötajaid. Töötajad peavad sageli väikestes omavalitsustes olema võimelised täitma palju ülesandeid eri valdkondades. See aga ei lase tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti. Väikestes omavalitsustes on killustunud ja problemaatiline ka üldine arendustegevus.

„Haldusreform aitab omavalitsuste võimekust ühtlustada, reformi eesmärk on tekitada võimekamaid omavalitsusi, kes suudaks terviklikumalt planeerida kogu piirkonna arengut, pakkudes paremaid avalikke teenuseid ning seeläbi pidurdades ääremaastumist ning tasakaalustada Eesti regionaalset arengut,“ selgitas peaminister. „Mõnes piirkonnas toimub erinevate finantsvõimekustega kohalike omavalitsusüksuste ühinemine ning selle tulemused ka nende rahalise võimekuse ühtlustamine. Üle-eestilises mõõtmes regionaalsed erinevused ühinemiste tulemusena oluliselt ei muutu.“

Ratas märkis, et valitsus on riigi eelarvestrateegias planeerinud suurendada kohaliku omavalitsuste tulubaasi perioodil 2018–2021 kokku 185 miljoni euro võrra, millele lisanduvad mitmete toetusmeetmete mahu kasv ja ka uued meetmed. „Lisaraha abil saab oluliselt parandada kõikide kohalike omavalitsuste võimekust kohalike teenuste osutamisel, sh investeerimisel,“ ütles Ratas. Ta selgitas, et rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt ulatuvad kohalike omavalitsuste investeeringud kokku perioodil 2018–2021 1,5 miljardi euroni.