Eestist on saanud Mandri-Euroopas põhjapoolseim paik, kus on rebastel ohtlikku ussnakkust leitud. Foto: Ingmar Muusikus
Echinococcus multilocularis ehk mitteametliku nimega rebaste väike-paeluss on ohtlik elukas, kes elab koerlaste (rebaste, kährikute, huntide) organismis, kuid kasutab paljunemiseks närilisi, sõralisi ning võimalusel ka inimesi. Rebase keres elutsedes ei kasva uss kuigi suureks, seetõttu Echinococcus multilocularis rebast ennast eriti ei kahjusta. Kui aga nakatunud rebane oma keha kergendab, satuvad loodusesse ka paelussi munad. Sõnnik laguneb kiiresti ning munad pääsevad liikuma. Mingeid eriomaseid sümptomeid paeluss inimesel esile ei kutsu. Nakkuse saanu hakkab ühel hetkel lihtsalt kannatama maksaprobleemide ja kõhuvalu all, tal võivad tekkida ka kollatõvega sarnanevad sümptomid. "Kõige hullem on see, et rebaste väike-paeluss käitub mõneti sarnaselt halvaloomulise vähkkasvajaga," kinnitab Tartu ülikooli teadur Epp Moks
Avalehele
62 Kommentaari
Loe veel: