Ruhnu ootab abi peaministrilt

Täiesti SOS-olukord on väikesel Ruhnu saarel, mis peamiselt suvisest turismist elatubki.

Tänavu suvel on aga Ruhnus nii vähe turiste käinud, et ettevõtja Priit Meerits oli valmis tervelt nädal aega tema talus ööbinud kaheksat arheoloogi vaat et kätel kandma.

“Nii suuri gruppe kui see arheoloogide oma pole sel suvel Ruhnus nähtudki,” põhjendas Meerits.

Ülejäänud turistid on saarele tilkunud paari-kolme kaupa ja nende saabumine on olnud pigem haruldane sündmus. Põhjus pole mitte niivõrd masus, kui just selles, et turist lihtsalt ei pääse Ruhnu.

Varem on külalisi suvel saarele toonud 90kohaline laev Aegna, kuid tänavu Saare maavalitsus enam Saaremaa Laevakompaniiga lepingut ei sõlminud.

Kord kuus käib saarele küll Kihnu Veeteede parvlaev Amalie, kuid see alus väljub mitte Roomassaarest, nagu varem Aegna, vaid Munalaiult ning turistile tähendaks see kuuks ajaks saarele jäämist.

Liiatigi maksab üks ots Ruhnu saarele 450 krooni, mis teeb edasi-tagasi hinnaks tervelt 900 krooni.

Nii ei jäägi Liise talu perenaisel ja poepidajal Luise Maria Jõersil muud üle, kui tõmmata pettunud turistide helistamiste peale järjest oma märkmikust maha juba talvel tehtud broneeringuid.

Tõsi, neljal päeval nädalas käib saarele lennuk, kuid see oma kaheksa kohaga ei rahuldada püsielanike vajadusigi, liiati pole see laevast eriti odavam.

Laeva puudusel pole kerge ka poodi pidada. “Just täna jäeti mul lennukist maha alkohol ja puuvili,” ütles Luise Maria Jõers reedel.

Eelmisel nädalal saatsid armetusse seisu surutud ruhnlased pöördumise nii peaministrile, mitmele ministrile, riigikontrollile, õiguskantslerile kui ka Saare maavalitsusele.

Oma kirjas nõudsid ruhnlased, et kuna maavalitsus pole asjaga hakkama saanud, korraldaks nüüd majandus- ja kommunikatsiooniministeerium riigihanke laevaliikluse taastamiseks ja seda viivitamatult.

Riigikontrollilt palusid nad aga selgitust, mis põhjusel kasutab riik laevatranspordi asemel kuus korda kallimat ja ühiskonna vajadustele mittevastavat lennutransporti.