Kass Ada armastab puu otsas pikutada. Foto: Argo Ingver

Loomad ei saa planeerida ega kontrollida järglaste saamist. Samuti ei oska nad tunda kurbust saamata jäänud pesakonna pärast. Kassid ja koerad toovad aastas ilmale üks kuni neli pesakonda, kus on keskmiselt viis poega. Loomaomanikul on kohustus leida kõikidele poegadele sobiv kodu.


„Looma hülgamine ja abitusse seisundisse jätmine on keelatud loomakaitse seadusega ning karistatav kas rahatrahvi või vanglakaristusega. Kui sinu lemmikloom saab järglasi, siis ei saa kunagi olla täielikult kindel, et järglased satuvad hoolitsevasse ja vastutustundlikku perre. Võib juhtuda, sinu lemmiku järglasest saab lõpuks kodutu loom. Hulkuvatel loomadel on keskmine eluiga palju lühem ning neid ähvardab tänavatel auto alla jäämise, haigestumise ning inimeste vägivallatsemise oht,” kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Carol Liaks.


Lisaks sellele, et steriliseerimine ja kastreerimine aitab ära hoida soovimatuid järglasi muudab see positiivselt ka looma käitumist. Kastreeritud või steriliseeritud loomadel ei ole jooksuaega, nad ei erita lõhnu ega häälitse jooksuajale omaselt, ei meelita ligi võõraid loomi, reeglina ei märgista, hoiavad kodu ning püsivad oma territooriumil. Üldjuhul saavad kastreeritud või steriliseeritud loomad omavahel paremini läbi ja nende agressiivsus väheneb. Kastreeritud või steriliseeritud loomad võivad võtta kaalus juurde, kuid kaal on kontrollitav kindlate söögikordade kehtestamise ning loomaga aktiivselt aja veetmisega.


Lemmiklooma saab steriliseerida või kastreerida vahemikus 24.02 - 31.03.2020 tavapärasest soodsama hinnaga erinevates kliinikutes üle Eesti. Rohkem informatsiooni leiab Eesti Loomakaitse Seltsi kodulehelt.