Saidafarmi juht paneb ühistupanka nii enda kui ka firma raha

Osaühingu Saidafarm juht Juhan Särgava lubab kindlasti Eesti Ühistupanga liikmeks hakata, sest peab seda isamaaliseks pangaks.

Miks otsustasite ühistupanga liikmeks hakata ja miks see hea mõte on?

Juhan Särgava: Esimene põhjus on emotsionaalne. Ei ole saladus, kellele valdav osa meie pankadest kuulub. Puht hingeline ja isamaaline soov on osaleda ka ühes isamaalises pangas. Täiesti ainult emotsionaalselt ilma kasumihuvita, et oleks pank, mis oleks kodumaise kapitaliga.

Laenuandmise otsuste juures on minu meelest veel vaba ruumi. Meie pankades on laenatud ka neile, kellele ei oleks tohtinud laenata, aga on veel selliseid, kes ei saa laenule ligi. Nende pankade omanikud ei asu Eestis. Nad ei hooma seda kohapealselt olu nagu meie võiks hoomata.
Näiteks see, kui Swedbank või SEB küsivad laenu andmisel MESi garantiid (MES – Maaelu Edendamise Sihtastus, mis pakub väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele tagatist, kui need soovivad pangast laenu saada, aga ettevõtte enda krediidikõlblikkus pole panga hinnangul piisav – toim.). Laenu enda protsent on u 2 protsenti, aga MESi garantii hind on umbes 4 protsenti, mis näitab seda, et olemasolevad pangad ei viitsi süüvida asja olemusse ja lükkavad riski silma pilgutamata MESi suunale ning laenuvõtja peab maksma kokku 6 protsenti.

Olen seda usku, et sama laenu võiks jagada 3-4 protsendiga. Seda võiks teha kodumaiste omanikega pank, mis tunneb kohalikke asjaolusid ja olemise vorme.

MESis on reservi pandud maksumaksja raha, et põllumajandust edendada.
õSee raha, mis seal on, seda nad tohivad kasutada laenugarantiideks. Seda on vaja siis, kui põllumehel on käsil millegi uuendamine või selline tegevus ja kui panga arvates ei kata põllumehe vara laenuriski. Panga arvates peaks see (laenusumma - toim.) olema kaetud 1,5–2-kordselt. Kui Rootsist tulevate käsulaudade järgi pole võimalik laenu anda, siis tuleb mängu MES, kes hindab olukorda ja lisab garantii. Selle hind on 4 protsenti. Talumees vaatab, kas tulusus mahub 6 protsendi sisse ja siis läheb see mehhanismi. Seda garantiid on palju kasutatud.

Kui suure osalusega kavatseb Saidafarm ühistupanka panustada?

Suurelt ei lähe. Võib-olla 2000 euroga. Personaalselt lähen võib-olla 10 000 euroga. Varem või hiljem otsustan. Minu raha tegemise eriala on ikkagi põllumajandus. Sportlik huvi on rumal öelda – pigem ikkagi sisemine soov katsetada rahuslikku kapitali kogumist sellisel viisil.

Milliseid ohte te uue panga tulekus näete?

Kõige selgem oht on, kui pank käima ei lähe – siis oleme rahast lahti! Aga selles seltskonnas on hulk soliidseid inimesi. See lisab usku, kui üht asja tõsiselt ja sooviga teha.

Need inimesed, kes on algatajate hulgas, need on kõik minu silmis üles näidanud konstruktiivset ärilist vaistu, see tähendab, et tervikuna on ajupotentsiaal märkimisväärne. See pole kehvem Eesti keskmisest. See annab lootuse, et pangal võib kenasti minna.

Ma ei arva kaugeltki, et uus pank imet teeb ja taevasse tõuseb, aga ruum ja koht olla pank teiste hulgas on täitsa olemas. Ning au ja uhkus olla selle panga asutajaliige. Et lapselaps tuleb kunagi sellesse panka ja ütleb, et mu isaisa oli selle panga asutaja.