Ritsikaleiva degustatsioon Kristiine Prismas. Foto: Raul Mee

Tallinnas asuva esimese Fazeri pagarikoja pagaril on oskused rohutirtsudest lisandiga leiva küpsetamiseks täiesti olemas, kuid Eestis ei lubata putukatest tehtavat jahu kasutada.

“Toote nimi võib olla ehmatav, aga see on tõesti väga hea leib,” kinnitas Fazer Eesti müügidirektor Meelis Tamm pagarikoja avamisel. “Putukaleiva koostise kogumahust on kõigest kolm protsenti putukatest tehtud jahu ehk umbes 70 rohutirtsu”.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Evelin Kivima selgitusel tulenevad putukajahust toodete tootmise ja turustamise nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastavast määrusest, mille alusel on tegu turustamiseks luba vajava uuendtoiduga. Vastav määrus hakkas kehtima eelmise aasta algusest ja praegu toimub üleminekuperiood.

“Huvi putukate toiduna kasutamiseks on aastatega kasvanud,” tõdes Evelin Kivima. “Euroopa Komisjonile on esitatud palju erinevate putukate liikidega seotud loa taotlusi. Euroopa Toiduohutusamet hindab nende taotluste ohutust inimese tervisele ja selle hinnangu põhjal teeb otsuse Euroopa Komisjon. Praegu ei ole ühegi putuka liigi turule viimiseks uuendtoidu luba uue määruse alusel veel antud.”

Soome Maaelu- ja Metsandusministeerium on teinud otsuse lubada 2017. aasta sügisest putukaid toidus kasutada.

Ja ritsikaleiba küpsetavad ja müüvad pagarikojad on Soomes ülipopulaarsed.

Evelin Kivima selgitusel tõlgendasid mõned riigid eelmist uuendtoidu määruse sõnastust selliselt, mis lubas putukaid toiduks kasutada.

“Putukaid on praegu lubanud oma riigis toota ja turustada ainult Holland, UK, Belgia, Taani, Soome ja Austria. Need riigid andsid loa oma turul putukaid toiduks pakkuda enne määruse rakendumist s.o. 1. jaanuarist 2018 ning võivad selle lubamist jätkata kuni üleminekuperioodi lõpuni, mis nendes riikides kestab kuni uuendtoidu loa saamiseni.”

Teistes Euroopa Liidu riikides, ka Eestis, ei ole aga putukaid ja nendest valmistatud toite lubatud toota ega turustada. Samas on üleminekuperioodil jäetud liikmesriikidele võimalus lubada putukaid turustada ja toota, tuginedes siseriiklikule ohutushinnangule ja eeldusel, et loa taotlus oleks Euroopa Komisjonile tehtud enne 1. jaanuari 2019.

Ritsikaleiba saame seega praegu osta Soomest, kui õnne on. Ainuüksi eelmisel aastal avati põhjanaabrite hüpermarketites 16 Fazeri pagarikoda, kokku on sarnaseid avatud juba 64. Neis kõigis oli ritsikaleiva nõudlus suur.

Tegelikult on nõudlus sealmail isegi nii suur, et täna müüvad seda vaid üksikud pagarikojad, seda eelkõige tooraine suure nõudluse ja tarne tõttu. “Eestis, kui seadusandlus seda lubab, saavad kogused olema väiksemad,” märgib Meelis Tamm.

Samas on Fazeri soojade ja uute pagaritoodete saabumine Soome hüpremarketisesse ning nende küpsetiste aroom müügisaalis avaldanud mõjutanud teiste leiva- ja saiatoodete müügile.

“Soomes väike turu ülevõtmine teisest segmendist tõesti toimus, olenevalt poest jäi see kohati 20 protsendi kanti,” kinnitab Meelis Tamm. Ta ei usu, et Eestis see samuti juhtub. “Saame siin pigem uue tarbija, kes enne juba traditsioonilist leiba saia ei ostnud.”