Süldist saab eestlase identiteedi uus nurgakivi

Rahvuslik süldiarmastus saab hoogu juurde. Kingitusena Eesti riigi 100. sünnipäevaks kavatseb Rahvakultuuri Keskus kanda sülditegemise Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Kuigi kodudes jõuludeks keedetud süldilaarid on nüüdseks enamasti juba söödud, ei ole meil isu sellest muidugi veel täis. Ega saagi, sest eestlane on süldiusku. Sült kuulub lahutamatu osana meie identiteedi juurde.

Sama meelt on folklorist, Tallinna Ülikooli teadur Marju Kõivupuu, kelle sõnul on sült kindlasti meie talukultuuri ja taluköögi sümbol, aga talukultuur on eestlase identiteedi üks olulisi nurgakive.

Üle Eesti on sajad entusiastid välja tulnud oma kingitustega meie riigile suure juubeli puhul. Algatustega, mis meie elu siin Maarjamaal veelgi sisukamaks muudavad. Kingituste ampluaa on lai ja selles nimestikus on ka sült – Rahvakultuuri Keskus on võtnud südameasjaks kanda sülditegemine Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

Proovi ka süldiretsepti, vasta süldiküsitlusele ning kuula populaarseimat süldimuusikat!