“Kohe näha, et mereäärne rahvas, lemmikmänguks osutus kalapüük. Laste lemmikuks sai ka kullajooks, kus mõni paariaastane neiu sattus lausa nii hoogu, et ühe ringi asemel jooksis lausa kolm ringi,” ütles Kristina Pärni, kes aitas läbi viia väiksemate laste kullajooksu.

Amandus Adamsoni ateljeemuuseumi õuel kõlas laulu ja muusikat, etendus ka Padise Rahva Teatri lasteetendus „Haldjate kokk“.

Laadalised olid kohad sisse võtnud keskpargis. Laadal pakutavat uudistasid nii kohalikud kui ka külalised Lääne-Harju valla eri nurkadest, isegi kaugemalt.

Laadamelu keskpargis

Üle telgikatuste särasid 2015. aastal valminud Paldiski Radoneži Vaga Sergi kiriku kuplid. Kingu talu Tartumaalt oli letile seadnud küüslaugupekki, peekoniküüslaugurulli, koduse tšillimoosi lihale ning suitsutatud kanad ja pardid. Pekk läks täitsa hästi!

Keilakas Tiia, kes on lapiringis käinud 20 aastat, tuli Paldiski laadale päris oma kaupa müüma esimest korda. Lisaks lapitekkidele olid valikus heegeldatud pitsiga laudlinad ja arhailise mustriga kotid.

Väljas rippusid ka heegeldatud sibulakotid, mille suhtes olid venelased oodatust leigemad. Müüja tõdes, et Paldiskis läheb paremini türgi ja poola valmisriiete kaupadel. Kuigi lapitekke imetlevaid silmapaare leidus, siis kippusid kohalikud vaatama ikka seda, mida panna selga ja jalga.

Paldiskist pärit poiss Ervin Sven oli lauale ritta seadnud õemehe poolt valmistatud viled. Eriti põneva väljanägemisega oli kolme haruga harkvile. Algajale muusikule igati hea kingitus, tuli nentida.

Mett müüs Rita Arro, kes oli Paldiski laadal esimest korda, tunnetades laadal kaheksa meemüüja tõttu tihedat konkurentsi. Mesiniku ligi 150 mesipuud paiknevad mitmel pool Keila lähiümbruses: Keila-Joal, Niitväljal, Ohtus ja Leholas. Ta märkis, et palju osteti eelmise aasta kanarbikumett, huviorbiidis oli ka tatramesi.”

Paldiski juures tõi tegus mesinik välja ilusa looduse: “Siia on elama asunud rohkem eestlasi. Minu jaoks on Paldiski positiivne. Talvel käime mõnes Paldiski töökollektiivis mett pakkumas.”

Lisaks laadamelule ei lakanud esinejatevool ka suurel laval. Sinna astusid riduradapidi üles esinejad nii lähiümbrusest kui ka kaugemalt. Baškiiri rahvuspillil kurail võttis kauni meloodia üles Tallinna Baškiiri Kultuuri Ühenduse esindaja Ilnur Hairullin. Tegemist on puhkpilliga, millel puudub huulik, kuid mille torust saab välja puhuda baškiiri rahvaviise.

“Kui inimene võttis kätte kurai, siis temast sai baškiir,” märkis eesti filoloogiat õppinud Hairullin. Baškiiride jaoks asub Paldiskis tükike püha maad, sest siia saadeti 18. sajandi keskel sunnitööle nende rahvuskangelane Salavat Julajev.

Noor baškiir ei kõhelnud hetkekski ning sammus pärast etteastet läbi rahvasumma peaminister Jüri Ratase juurde, et anda talle üle raamat “Salavat Julajev. Eesti mäletab."

Laul, tants ja muusika

Lahepere Kultuuriseltsi rahvamuusikaansambel “Möllav meri” käib pidevalt koos Laulasmaa koolimajas.

“Kui me aknad lahti teeme ja esitame esimest lugu, mis meil täna kontserdil oli, nimelt Arvo Pärdi Ukuaru valsi, siis on vahel nii, et maestro võib seda isegi kuulda, sest ta elab seal nii lähedal ja sõidab vahel mööda,” jutustas “Möllav mere” juht Peep Raun.

Kümnendat tegutsemisaastat tähistanud ansambel oli Paldiski 300. juubeli valguses ja Adamsoni poolt istutatud võimsa lehise kõrval alles poisike. Mitmekülgne muusik ja õhtujuht Peep Raun peab Lääne-Harju vallas kultuurispetsialisti ametit.

“Hetkel on toimumas kultuuride lõimumine. Nüüd kui on kokku saanud nii eesti rahvuskultuur kui ka ukraina ja vene kultuur - kõik, kes on siia täna kokku kutsutud - siis lõimumine kindlasti toimub,” jutustas ta, “kindlasti saab Paldiskist vahva eesti linn, nagu see kuulutati välja 1933. aastal, mil Paldiski sai oma linnaõigused.”

Tundub, et väärika kunstniku hoovis oli Lahepere Kultuuriseltsi ansamblil “Möllav meri”, naisrühmal “Lahepere Lained”, naisansamblil “Laulvad liivad” ja segarühmal “Lahepere Lained” igati hubane ja intiimne esineda. Võrreldes suure lavaga oli ateljeemuuseumi õuel imetabane hõng, mida võimendas lummav päikesepaiste.

Muuseumi kõrvalhoones oli avatud paldisklase Andrei Kirillovi maalide näitus. Eriti põnevalt oli kujutatud Pakri tuletorni - see on maalil õhus ning paekivimügarikust tungivad välja juured; teisel pildil oli kunstnik kujutanud ennast 18. sajandi mereväelasena suure purjelaeva taustal. Andrei Kirillov ammutab inspiratsiooni Paldiski ajaloost ja loodusest.

Tuntud laulud ja tantsud

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus ilutsesid säravate rahvariietega lääneharjukad ja teised külalisesinejad: ukrainlased, venelased ja poolakad. Naistel ja meestel olid seljas Lääne-Harju valla nurkade ja kantide rahvarõivad. Kõlasid eesti hümn, mida pole alati kuulda saanud, ja näiteks “Laul Põhjamaast”, “Pistoda laul.” “Ärkamise laul”. Võimsana mõjus üks lõputantse “Tuljak”.

Positiivsust kiirgav Paldiski 300 projektijuht Käti Teär-Riisaar ütles, et ka meie tänased tegemised saavad ühel päeval pärimuseks.

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat tõdes, et laulu- ja tantsupidu mõjus Paldiskile väga hästi. “Õhtune kontsert tõi Paldiskisse samuti palju külalisi.”

Üheks Paldiski juubeli peakülaliseks oli peaminister Jüri Ratas, kellega tuli jutuks ka haldusreform.

“Peaministrile on südamelähedane haridusteema ja ülevedu Väike-Pakri saarelt,” nentis Jaanus Saat, ”seal on üheksa püsielanikku, sealhulgas kolm last. Neile tuleb leida õpetaja või tagada üleveo võimalus, hommikul kooli ja õhtul tagasi.”