Foto: Randolf Reiljan

Suhtumine ajateenistusest kõrvalehoidmisse on kõige soosivam 15-29aastaste elanike seas. Noortest vanuses 15-19 suhtub sellesse mõistvalt 44% ja 1% kiidab selle heaks.

20-29aastaste hulgas on mõistev suhtumine 39 protsendil, heaks kiidab kõrvalehoidmise 5%. Nendes vanuserühmas on enim neid, kes on ajateenistuse hiljuti läbinud või see ootab neid ees.

Kõigis vanuserühmades kokku on protsendid palju väiksemad – vastavalt 27 ja 2.

Hoopis parem pilt avaneb Kaitseministeeriumi tellitud ja Turu-uuringute ASi läbi viidud uuringust siis, kui vaadelda inimeste suhtumist ajateenistuse vajalikkusse. Seda peavad kindlasti või pigem vajalikust 92% Eesti elanikest. 20-29aastaste inimeste seas on see protsent (87) pisut väiksem.

Suur toetus
Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sang ütles, et toetus ajateenistusele on jätkuvalt väga kõrge, läbi aastate on see toetusprotsent kõikunud 85 ja 95 vahel. Ka noorte toetus on tema sõnul märkimisväärselt hea.

“Ajateenistusest ja riigikaitsest laiemalt saavad noored järjest rohkem infot osana kooliharidusest,” selgitas Sang. “Riigikaitseõpetus on valikaineks 150 koolis ehk umbes kolmveerandis kõigist keskharidust andvatest koolidest. Riigikaitseõpetajate koolituse ning riigikaitseõpetuse arendamisega tegeleb kaitseministeerium pidevalt, kümme aastat tagasi oli riigikaitseõpetust võimalik õppida 119 koolis ehk vähem kui pooltes toonastes keskharidusõppeasutustes.”

Riigkaitseõpetuse ühe jätkuna veavad riigikaitseõpetajad programmi „Klassiga ajateenistusse“, mille raames pakutakse kutsealustele võimalust minna ajateenistusse samal ajal ja samasse väeossa koos oma klassikaaslastega. Seekordse suvise ajateenistusse kutsumise raames lähevad üle Eesti nelja gümnaasiumi lõpuklasside noored üheskoos aega teenima. See loob neile turvalise ja tuttavama tunde ning uutes oludes kohanetakse paremini.

“Samuti on pidevalt arenenud Kaitseliidu noorteorganisatsioonid, Kodutütarde ja Noorte Kotkaste ridades on kokku üle 7800 liikme,” lausus Sang. “Lisaks sellele korraldab Kaitseliit igal aastal noorte isamaalise hariduse programmi raames suvelaagreid kõigile huvilistele.”

Tänavu trahviti 38 inimest
Ajateenistusest kõrvalehoidmisse suhtumine on üks asi, aga neid, kes ka päriselt ilma põhjuseta riigikaitse oskusi omandada ei soovi, on üsna vähe. Kõige värskemad andmed ajateenistusest kõrvalehoidjate arvu kohta on pärit tänavu jaanuarist.

Kaitseressursside ameti avalike suhete nõunik Anne Osvet ütles, et amet alustas ajateenistusse mitteilmumise tõttu tänavu 38 väärteomenetlust.

Kõrvalehoidjate hulk on viimastel aastatel samas suurusjärgus. 2018. aastal alustati väärteomenetlus 39 ja aasta varem 34 inimese suhtes.

“Ajateenistusse asumise kohustuse eiramise eest oleme karistanud isikuid trahviga kuni 1200 eurot,” lausus Osvet. “On neid, kes tulevad pärast karistuse saamist ajateenistusse, kuid samas on ka neid, kes vaatamata korduvatele karistustele siiski ajateenistusse ei ilmu.”

Kui palju on arvuliselt või protsentuaalselt neid, kes hoiduvad ajateenistusest kõrvale ka pärast korduvaid karistusi, seda Osvet täpselt öelda ei osanud. “Aga kindlasti võiks neid vähem olla,” märkis ta. “Alates 2019. aasta jaanuarist on kaitseressursside ametil õigus hoiatada kutsealust, kes eirab korduvalt kaitseressursside ameti arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, et selle kohustuse täitmata jätmise korral võidakse taotleda kohtult luba kutsealuse õiguste ja lubade peatamiseks ning nende andmisest keeldumiseks.”

Need õigused või load võivad olla jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, kalastuskaart, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimise õigus. Tegemist pole karistusega, vaid mõjutusvahendiga.

Suhteliselt palju on neid noormehi, kes avaldavad ise soovi kaitseväe ajateenistus läbi, mitte ei jää ootama kutset. “Need on poisid, kes saadavad ise taotluse, et tahavad ajateenistuses ära käia ja siis me kutsume nad arstlikku komisjoni ja kui tervis korras, saadame ka teenima,” selgitas Osvet.

Eelmisel aastal oli kolm ajateenistusse kutsumist ja vabatahtlikke oli mullu 37,7%. Tänavu jaanuaris oli vabatahtlike protsent pisut väiksem – 31,5. “Kolmandiku piirimail on see 2015. aastast alates olnud,” lisas Osvet.