"Nii tore, et äraviskamise asemel otsustati neid asju müüa," rõõmustas üliõpilane Signe Skovgaard, kes valis riiulilt välja 2.70 eurot maksva kvaliteetse oliivõli.

"Kas pole see mitte tore!" hõiskas pensionär Olga Fruerlund, hoides käes maiustustepurki, mille kavatseb lastelastele jõuludeks kinkida. Maiustused sisaldavad suhkrut ning on Fruerlundi sõnul seetõttu täiesti söömiskõlbulikud veel enam-vähem sada aastat.

"Parim enne" tähtaja ületanud toiduainete müümine on Taanis täiesti seaduslik, tingimuseks on vaid see, et kaubad peavad olema selgelt märgistatud ning ei tohi endast söömisel inimese tervisele mingit ohtu kujutada.

"Me vaatame, nuusutame ja tunneme ära, kas toiduaine on veel söömiskõlblik," selgitas projektijuht Bassel Hmeidan.

Kaubad, mida neis kahes Wefoodi kaupluses müüakse, on annetatud kas tootjate, maaletootjate või kohalike supermarketite poolt. Kõik Wefoodis töötavad inimesed on vabatahtlikud ning kaupluste kasum suunatakse heategevuseks.

Hinnad on nendes poodides umbkaudu poole madalamad kui tavalistes kauplustes. Kuid valik on suhteliselt ekletiline ja kiiresti muutuv, sõltudes sellest, mida parajasti annetatud on.

Toidu raiskamise vähendamisele on mitmetest riikides viimastel aastatel palju tähelepanu pööratud: Prantsusmaal keelati "parim enne"tähtaja ületanud toiduainete äraviskamine, Inglismaal avati just sellist toidukaupa müüvad kauplused, töötab ülemaailmne kohvikute kett, mis valmistab roogi toiduainetest, mis muidu oleksid jõudnud prügimäele.

Püüdlused kannavad ka vilja: näiteks Taanis on viimase viie aasta jooksul toidu raiskamine vähenenud kuni 25 protsenti.

Wefood kavatseb järgmise sarnase poe avada Aarhusis, kuid suureks kaupluseketiks kasvada ei plaanita.

Allikas: The Local