„Tiitel antakse linnale, kes on parandanud linnakeskkonda tervikuna erinevate tegevuste kaudu, milleks on muuhulgas näiteks säästlike liikumisviiside juurutamine, parkide ja muude rohe- ja puhkealade rajamine ja laiendamine, jäätmemajanduse kaasajastamine, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmine, müra vähendamise innovaatiliste lahenduste rakendamine, linnavalitsuse keskkonnajuhtimine, koostöö linnavõimu, elanike, ettevõtjate ja teiste osapoolte vahel eesmärgiga arendada ja parendada elamistingimusi linnas.“

Euroopa rohelise pealinna tiitli taotlemisel hinnatakse linnade panust keskkonna parandamiseks järgmise 12 keskkonnavaldkonna ehk indikaatori alusel: kliimamuutused – leevendamine ja kohandumine, kohalik transport, rohealad ja jätkusuutlik maakasutus, loodus ja bioloogiline mitmekesisus, välisõhu kvaliteet, mürakeskkonna kvaliteet, jäätmeteke ja jäätmemajandus, veekäitlus, reoveekäitlus, ökouuendus ja jätkusuutlik tööhõive, energiatõhusus, integreeritud keskkonnajuhtimine.

Taotluse põhiosa on jaotatud kolme ossa. Iga indikaatori kohta tuleb anda informatsiooni, milles kirjeldatakse linna keskkonnaseisundit, sh kuidas see on muutunud viimase 5-10 aasta jooksul, ning linnakeskkonna parandamiseks ellu viidud tegevusi ja saavutatud tulemusi.

Samuti tuleb anda ülevaade lühi- ja pikaajalistest eesmärkidest ning meetmetest nende saavutamiseks. Lisainfona tuleb esitada viited eeloleva info tõendamiseks ning igas valdkonnas rakendatud tegevuse kohta mõni hea praktika näide. Taotluses tuleb ära märkida mistahes asjakohased ebasoodsad mõjud või piirangud, mis võivad keskkonnanäitajaid mõjutada.

„Näiteks kohaliku transpordi valdkonna tekstis on kirjeldatud lühidalt tasuta ühistranspordi rakendamist, kuid samas peab taotluses käsitlema ka teisi meetmeid, mida Tallinnas on rakendatud liikumiskeskkonna arendamiseks (ühistranspordi rajad ja prioriteedisüsteem, uus veerem, piletisüsteem jne),“ selgitas Sarapuu.