Terraariumilambiga talvemasenduse vastu
Mõni aeg tagasi jäid meie veekilpkonnad ilma oma reptiililambist – valgusallikast, mis asendab neile toas ja tegelikult põhjamaal üleüldse piisavas koguses puuduvat päikesevalgust. Aga jah, lamp põles lihtsalt läbi ja uut polnud kohe võimalik osta.
Kilpkonnad jäid seepeale kiiresti loiuks. Ei huvitanud neid enam söömine ega ujumine. Olid justkui talveunes, aga päriselt polnud ka. Soojenduslambist üksi nende turgutamiseks ei jätkunud.
Mis võib juhtuda kilpkonnaga, kes ei söö, aga ringi uimerdab? Ei midagi head, eks ole!
Niisiis tuli kiiremas korras uus kilpkonnalamp muretseda.
Seni olin näinud vaid pikkade torude kujulisi kilpkonnalampe, mis kiirgavad nii UVA-, UVB- kui õige veidi ka infrapunakiirgust – täpne vahekord sõltub konkreetsest margist.
UVA ja infrapuna
Nüüd sain teada, et olemas on ka teistsugused kilpkonnalambid – tavalise hõõglambi pirni meenutavad. Lamp, mida meile pakuti ja mille valguses kilpkonnad mõne päevaga taas liikuvaks ning heaisuliseks muutusid, kiirgab vähesel määral UVAd ja pisut enam infrapunakiirgust, UVBd selles valguses pole.
Uue lambi juures kilpkonni imetledes hakkasin aga tajuma sama, mida olin kord varem märganud taimede jaoks mõeldud lambiga valgustatud kala-akvaariumi ääres. Väsimus vähenes, pikast pimedast ajast tingitud masendus lahkus.
Hea oli olla, mujal toas tavaliste laelampide valguses polnud pooltki sama tunnet.
Meil on katusekorter, laeaknaid pole, üksnes kaks otsaakent. Kuna maja on vana, siis on needki aknad väikesevõitu, just sellised, nagu tookord kombeks oli ehitada. Toas põleb päevad läbi lamp, teisiti on siin suvelgi pimedavõitu.
Mõtlesin siis, et kui meie kilpkonnad asenduspäikest vajavad, siis kardetavasti vajab sedasama nende pererahvaski – seda enam et suurem osa päevast tuleb juba tööga seoses toas viibida.
Mis juhtub, kui panen ühe samasuguse kilpkonnalambi laearmatuuri sisse? Mitte sinna, kus me pidevalt viibime, vaid sellesse nurka, kust aeg-ajalt läbi käime ja vahepeal mõneks tegevuseks ka lühemat aega paigal oleme.
Küsida polnud kelleltki, niisiis proovisin järele.
Juhtuma hakkas aga mitmesuguseid asju. Esiteks paranes meeleolu ja hommikuti oli kergem ärgata, see valgus aitas virguda. Teiseks – loomulikult võis see ka juhus olla – hakkasime perega lõpuks ometi lahti saama nendest nn sesoonsetest viirustest, mis meid üksteise järel oktoobri keskpaigast saati ainsagi puhkehetketa kiusanud olid.
Kolmandaks said terveks paari kassi pisut põletikulised silmad, samad kassid lõpetasid ka aevastamise ehk lühidalt öeldes said nohust lahti. Tõepoolest, kui järele mõelda, siis kohtuvad need kassid ju “pärispäikesega” veel vähem kui meie – tubaste loomadena näevad nad päikesevalgust vaid aknast, seega pole ime, et nemadki ilmselgelt seda “võltspäikest” hinnata oskavad…
Kahjulik või kasulik?
Nüüd tuulan mööda Internetti ja püüan järele mõelda, millises koguses niisugune valgus inimestele ja teistele imetajatele (konkreetselt siis koertele-kassidele) kasulik ja kas ning millises koguses kahjulik võiks olla.
Konkreetse lambi kohta on tootja koduleheküljel öeldud, et selle valgus on ideaalne taimede fotosünteesiks ning et mõõdukas UVA-kiirgus tagab reptiilide füsioloogilise heaolu.
Inimesele on UVA – vähemalt siis, kui seda liiga palju on – kahjulik. Mõelgem solaariumilampidele, melanoomiohule jne.
Tugevaid infrapunalampe seevastu kasutatakse inimestel mõningate vaevuste raviks, kuid siis üksnes lühikest aega korraga – aga need on tugevad lambid.
Päriselt õues paistvas päikeses – kui see mõnikord harva paistma juhtub ja kui siis ise ka ikka samal ajal õues olema trehvad – on need komponendid aga samuti kõik olemas. Liigne päike on kahjulik, hoiatatakse üha enam. Aga liiga vähene päikesevalgus?
Reptiilidele ja taimedele on välja töötatud lambid, mille valgus nende jaoks optimaalne on – mille valgus aitab toaski luua neile optimaal-
se keskkonna.
Aga milline on optimaalne valgus inimese või üleüldse imetaja jaoks? Selles mõttes optimaalne, et tema tervisele kõige kasulikum? Neid, kes pikki päevi tehisvalguses töötavad, on ju palju, seega oleks vaja teada, milline tehisvalgus neile sobivaim on. Ja ma ei pea siinkohal silmas valgustugevust, millest ju aeg-ajalt isegi kõneldakse.
Vaevalt mulle keegi neile küsimustele vastust anda oskab. Seega pole jätkuvalt teha muud, kui juhinduda sisetundest ning loota, et see liiga palju ei peta.
Arvan, et jätan selle kilpkonnalambi sinna laearmatuuri veel õige pikaks ajaks.
