Selle väikese liblika kohalolek on üks märk hea tervisega ja sobivalt karjatatud loopealsest – pärandkooslusest, mis on tekkinud tuhandete aastate jooksul inimese ja looduse koostöös.

Viimasel poolsajandil on inimesed oma poole tegemata jätnud ning kunagised avarad rannaalad kasvavad kiiresti kinni. Eriti vohama läksid kadastikud kolhooside ajal ning praegu ei tunne paljud eakad kunagisi avaraid lapsepõlvemaid äragi. Ent murekoht pole ainult avara vaate kadumises.